vaateid. Seda raamatut lugedes sain põhjaliku ülevaate erinevatest valitsusvormidest nagu näiteks liberalism, feminism, individualism, libertaarlus, kommunitaarlus, anarhism. Locke tuli välja mõttega, et loodusseisundit valitseb moraaliseadus, mida võiks teostada peaaegu iga üksikisik. Ta väidab ,et algselt oleme me külluse, mitte puuduse seisundis, ning vaikiva eeldusega, et inimestel on sageli otsene motiiv moraaliseadust järgida. Hobbes eksis aga arvates, nagu oleks äärmise puuduse olukord meie loomulik seisund, tema sõnul on inimesele loomupärane kaastunne või haletsus mis takistab sõja puhkemist, ta väidab et me ei oska õelda kuidas käituks ''loomulik inimene''. Nii Rousseau, Locke kui Hobbes on samal nõul, et kõik sõjale vastutöötavad põhjused siiski ainult lükkavad edasi tõsise konflikti teket ega suuda seda päriselt ära hoida.
Kehtiv religioosne eetika ja kehtiv filosoofiline eetika on sarnased. Moraaliseadus käsib meil olla moraalselt täiuslikud. Me peame olema võimelised moraalset täiust saavutama. Kuid me ei saa saavutada täiust selles elus, sest ülesanne on oma loomult lõpmatu. Järelikult peab ka olema teispoolne elu, kus me jätkame ideaali poole liikumist. Jumal jõustab moraaliseadust. Moraaliseadus lõpeb õiglase tasuga õnne näol, vastavalt voorusele kui „täielikule hüvele“. 5 Need, kes väärivad õnne, saaksid seda vastavalt oma moraalsele teenele. Kanti vaate kriitika 1. Vastuolus intuitsiooniga Kui reegel „räägi alati tõtt“ on absoluutne ja seda tuleb alati järgida, siis teatud tingimustes, kus tõe rääkimine on vägagi ebaeetiline ja kahjulik, on see reegel ka ise kahjulik, kuna välistab igasuguse vastutustunde 2
roll voorused ise on asju, vaid ka omada õigeid aitavad meil olulised, sõltumata kalduvusi, motiive ja moraaliseadust täita. sellest, millised teod emotsioone. Mill (utilitarist) neist johtuvad või kas Tähtis pole mitte ainult see, et ütleks: voorused
· Voorused avalduvad toimepandud tegudes : häid tegusid teevad ennemini head, vooruslikud inimesed; halvad, pahelised inimesed tõenäoliselt ei tee häid tegusid. · Kas see on alati nii? Vooruslikul võib vahel sekka juhtuda ka halbu tegusid ja pahelisel häid. · Peab olema võimalik hinnata eraldi tegu ja karakterit. Vooruste koht moraaliteooriates Teleol. ja deont. teooriates sekundaarne: · Kant ütleks: voorused aitavad meil moraaliseadust täita. · Mill ütleks: voorused aitavad meil üleüldist heaolu edendada. Vooruseetikas primaarne: · Vooruseetikas on vooruste omamine ise esmatähtis, sõltumata sellest, millised teod neist johtuvad või kas need üldse mingite tegudega päädivad. Antiikne vooruseetika · Aristoteles küsib "Nikomachose eetikas": "Mis on inimese jaoks hüve?" · Vastab: "See on hinge toimimine kooskõlas voorusega (loomutäiusega)." Aristoteles: inimese hüveks on õnn
· Eetiline egoism: igaüks peaks tegema seda, mis edendab tema enda hüve. · Utilitarism: me peaks tegema seda, mis edendab üleüldist hüve. · Kanti eetika: inimene peaks järgima reegleid, mida ta oleks valmis universaliseerima. · Ühiskondlik leping: tuleks järgida reegleid, millega ratsionaalsed inimesed vastastikust kasu taotledes nõustuvad. Vooruste koht eri teooriates Sekundaarne: · Kant ütleks: voorused aitavad meil moraaliseadust täita. · Mill (utilitarist) ütleks: voorused aitavad meil üleüldist heaolu edendada. Vooruseetikas on voorustel primaarne roll voorused ise on olulised, sõltumata sellest, millised teod neist johtuvad või kas need üldse mingite tegudega päädivad. Vooruseetika olemus Vooruseetika ütleb, et tähtis pole mitte ainult teha õigeid asju, vaid ka omada õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone.
annaabi.ee 
