modifitseeritud vastavalt ühiskonna normidele on põhimõtted samaks jäänud. Julgen väita, et lähtun peamiselt sellest teooriast kuna pooldan tõerääkimist ka siis, kui see põhjustab ebameeldivusi. Samuti pean õigeks moraalireeglite kehtivust universaalselt ning oluline on hea tahe, kuna tihti peale ei ole võimalik ette ennustada reaalseid tagajärgi mida tegu tekitada võib. Nõustun Kantiga, et mitte Jumal ei anna moraaliseadusi, vaid inimene ise. Seda peamiselt sellepärast, et ma ei ole usklik inimene, kuid ma usun ka, et moraaliseadused on juurutatud meisse kasvatuse käigus. Moraaliseadused on õigustatud ilma Jumala eksisteerimiseta ning samuti ei pea olema Jumal selleks, kes neid seadusi jõustab. Moraaliseadused on õigustatud, kui neid järgiv grupp inimesi on püsima jäänud ja see sama grupp toimib kohtuniku ja jõustajana. Samuti nõustun Kantiga, et inimene ei tohiks oma sisemist häält jalge alla tallata
sooviga saada õnnelikuks Vabade mõistuslike olendite Moraalne "peab" ei ole inimestele moraaliseadus. kohustuslik mitte sellepärast, et nii on Mitte Jumal ei anna moraaliseadusi, tark teha või et selline toimimine on vaid inimene ise. Lükkab tagasi meile kasulik (aitab elada head elu). teonoomilise moraalipõhjenduse (kus Kant eitab seda, et moraalselt toimima viidatakse Jumala tahtele). motiveerib meid soov saada õnnelikuks
·Moraalset kohustust ei saa väljendada kujul "kui ma tahan X, siis ma pean tegema Y". ·Moraalinõudmised on kategoorilised, mitte hüpoteetilised: sa pead tegema seda ja punkt. Moraalne "peab" ei ole inimestele kohustuslik mitte sellepärast, et nii on tark teha või et selline toimine on meile kasulik (aitab elada head elu). Kant eitab seda, et moraalselt toimima motiveerib meid soov saada õnnelikuks. ·Vabade mõistuslike olendite moraaliseadus. Mitte Jumal ei anna moraaliseadusi, vaid inimene ise. Lükkab tagasi teonoomse moraalipõhjenduse (kus viidatakse Jumala tahtele). ·Moraaliseadus on meie enda sees. Samas ei välista, et jumalik tahe lisandub. Me saame öelda, et inimene on autonoomne olend ja saab seadusi luua aga kui see, et Jumal seda soovib ka, annab sellele veel suurema autoriteedi. ·Kanti järgi on moraalne "peab" kategooriline, mitte hüpoteetiline. ·Moraalne "peab" ei ole siduv mitte sellepärast, et nad midagi soovivad (õnne, teiste
punkt. Moraalne "peab" ei ole seotud sooviga saada õnnelikuks · Moraalne "peab" ei ole inimestele kohustuslik mitte sellepärast, et nii on tark teha või et selline toimimine on meile kasulik (aitab elada head elu). · Kant eitab seda, et moraalselt toimima motiveerib meid soov saada õnnelikuks. Moraaliseadus meis endis · Vabade mõistuslike olendite moraaliseadus. · Mitte Jumal ei anna moraaliseadusi, vaid inimene ise. Lükkab tagasi teonoomilise moraalipõhjenduse (kus viidatakse Jumala tahtele). · Moraaliseadus on meie enda sees. Moraalne "peab" on kategooriliselt siduv · Kanti järgi on moraalne "peab" kategooriline, mitte hüpoteetiline. · Moraalne "peab" ei ole siduv mitte sellepärast, et nad midagi soovivad (õnne, teiste heakskiitu, puhast südametunnistust, vältida sanktsioone).