hukkamine hindudele tegelikult viha, kuna see on nende jaoks amoraalne, meile aga täiesti tavaline nähtus. Kuid kui me peaksime iga otsuse tegemiseks lähtuma kogu maailma kultuurilistest, põhieaduslikest ning traditsioonilistest tõekspidamistest, siis selge see, et me ei saaksi mingisuguselid otsuseid lahendada. Sellistel juhtudel pean ma õigeks lähtuda otsuste tegemistel vastava kultuuri tavadest. Ei saa olla head ilma halvata. Mõnikord tulebki ette selliseid moraalikonflikte, kus me ei saa teha head, ilma et see ei tooks endaga kaasa halbu tagajärgi. Tegelikult on igapäevaelus palju selliseid moraalikonflikte. Sest enamik otsuseid, mis me langetame on head meile,kuid võivad teisi mõjutada või endaga halba kaasa tuua mõnel muul moel. Selliste moraalikonfliktidega elades arvan ma, et õiged moraaliotsused on need, mille head tagajärjed kaaluvad üle sellega kaasneva halva. Sellepärast oleks õige enne selliste
69. Äriplaan – äriidee müük; ühtlasi ettevõtja vahendiks, mille abil saab informatsiooni vahendada ettevõtte kohta teistele isikutele, nt. finantseerijatele või oma teenistujatele 70. Ärieetika – reguleerib ettevõtete ja nende juhtide käitumist konfliktiolukordades; analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme; ülesandeks aidata ettevõtjal lahendada moraalikonflikte, mis tulenevad äritegevusest 71. Turundusplaan – ettevõtte või selle allüksuse jaoks väljatöötatud juhendid turundusmeetmestiku elluviimiseks ja ressursside planeerimiseks; visandatakse turunduseesmärgid ja esitatase nende saavutamise teed - turundusstrateegia 72. Tarbijahinnaindeks – mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinna muutust mingil perioodil; peamiste kaupade ja teenuste ning nende hindade alusel
Minu kolmas näide juhib meie tähelepanu Urpo Harva teosele Hyvä ja paha, praktisen etiikan ongelmina (Harva 1978). Harva osutub kaasaegseks filosoofiks, kahjuks aga annab ta samas juhtumisi eksitava kujutuse praktilisest eetikast: ta väldib seisukohavõttu enda esitatud probleemide suhtes; seega jätab ta kõrvale just need asjad, mis moodustavad praktilise eetika tuuma ja mis aitavad motiveerida selle uurimist muutuvas maailmas. Tundub kuidagi kummaline, kui eluliselt tähtsaid moraalikonflikte üksnes tutvustatakse köitvalt ja arukalt, keeldudes samas võtmast nende suhtes seisukohta. Selgitan hiljem oma sellist nägemust. II Singer tahab öelda, et moraalifilosoofiast võib leida teatud minimaalsete teoreetiliste viidete süsteemi, mille abil praktika aktuaalseid probleeme saab lahata. Tema argumenti võib lihtsustatuna esitada järgmiselt. -- Singer alustab oma teooria tutvustamist lõbusa retoorilise vallatusega
Praktiline eetika püüab muuta inimesi ühiskondlikult aktiivseiks, ületada valitsevat ükskõiksust. Ärieetika probleeme Arenenud riikides valitseb arvamus, et edukas äri peab tuginema eetikale. Varakapitalismis kapitali kogumise staadiumis tihtipeale ei valitud vahendeid, ei hoolitud partnereist esimese miljoni kohta polevat "eetiline" küsida. Esimene ärieetika keskus loodi 1976. a. USAs Bentley College'is, Massachusetts'is. Ärieetika ülesanne on aidata ettevõtjal lahendada moraalikonflikte, mis tulenevad äritegevusest. Ärieetika kohta märgitakse: eetiline käitumine on õige käitumine vastavalt seadusetele ja ka üle seaduslike normide. Ärieetika aluseks peaks olema võidan/võidad põhimõte äripartnerid otsivad ühisosa, millest kõik pooled saavad kasu. Teised põhimõtted: · võidan/kaotad Võitja kasutab oma tahte saavutamiseks oma positsiooni, jõudu, isikuomadusi jne., arvestab ainult oma ettevõttega; · võidan
annaabi.ee 
