Abort iseenesest ei ole õige ega vale. · Millest lähtub tegija hindamisel? Nt bioloogilistest ja sotsiaalsetest faktidest, konkreetsest olukorrast, kaasnevatest tunnetest jne. Eetika alused, 9. loeng:FAKTI JA VÄÄRTUSE PROBLEEM Metaeetika · Metaeetika käsitlus eetika enda kohta. · Eetika semantiliste, loogiliste ja epistemoloogiliste küsimuste teoreetiline uurimine. · Eesmärgiks on mõista moraalikeele ja moraalse õigustuse loomust, uurida moraalimõistete tähendust, nende funktsiooni. · Üks keskseid küsimusi on faktide ja väärtuste vahekord. Fakti ja väärtuse probleem · Millele viitavad eetilised mõisted ja mida kujutavad endast eetilised otsustused? · Kas moraaliotsustused on nagu väited, millel saab olla tõeväärtus? · Kas seda, kuidas asjad peaks olema, saab tuletada empiiriliselt kindlakstehtavatest faktidest? Naturalism
taandub lihtsalt emotrsiooniväljendusele "mõrv päh" Emotivism nonkognitivismi versioon, mille järgi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus ning nad ainult väljendavad meie emotsionaalseid hoiakui ja aitavad meil veenda teisi käituma meie soovi kohaselt. Emotivismi mõttekäik: · Lause on kognitiivselt mõttekas ainult siis kui seda lauset saab verifitseerida. · Moraalilauseid ei saa verifitseerida · Järelikult ei ole moraalilaused mõttekad Emotivism moraalikeele kohta · Moraalikeel on subjektiivne v äljendab emotsioone ja tundeid · Moraalikeel on käskiv, ei kirjelda · Moraalikeel on suunatud veenmisele. Lause "see on õige" tähendab "mina kiidan selle heaks, kiida sina ka" Kognitivism eetikaotsustustel on tõeväärtus ja on võimalik teada, milline see on. Otsustusi teevad tõeseks või vääraks omadused, mis on kas naturaalsed v mittenaturaalsed.
Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. a) Semantilised mõisteid "õige", "hea", "õnn" jms kasutades? Samuti tegeleb metaeetika moraaliprintsiipide olemuse ning õigustamise uurimisega. See on eetika haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, küsimused: Mis sõnade “õige”, “hea”, “peab” tähendus moraali kontekstides? Milline on moraalidiskursuse semantiline funktsioon? Kas moraalikeele funktsiooniks on väljendada fakte või on tal loogilisi ning tunnetusteoreetilisi küsimusi. Uuritakse eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja -otsustuste õigustamist. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on mõni teine roll? b) Loogilised küsimused: Moraaliargumentide kehtivuse tingimused? Milline on moraaliarutluse loogiline ülesehitus? Kas me saame oma moraaliuskumusi õigustada? Kuidas me küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast
A.J.Ayer, silmapaistev emotivist, oli seisukohal, et moraaliotsustus "mõrv on väär" taandub lihtsalt emotsiooni-väljendusele ,,Mõrv päh!" Emotivismi mõttekäik 1. Lause on kognitiivselt mõttekas siis ja ainult siis, kui seda lauset saab verifitseerida. 2. Moraalilauseid ei saa verifitseerida. 3. Järelikult ei ole moraalilaused mõttekad (on seega nonsenss, pseudoväited). Emotivism moraalikeele kohta: 1. Moraalikeel on subjektiivne väljendab emotsioone ja tundeid. Võimaldab väljendada oma tundeid, kuid millel pole seost hea ja halvaga, õigega ja vääraga. 2. Moraalikeel on imperatiivne ta käsib (ei kirjelda). 3. Moraalikeel on suunatud veenmisele. Püüab mõjutada teiste inimeste tegusid. Lause "see on õige" tähendab "mina kiidan selle heaks; kiida sina ka." Emotivismi kriitika 1
annaabi.ee 
