Peter Singer 1) Antud teksti põhiväide: Loomade õiguste idee. 2) Loomade ja inimeste vahel on olulisi erinevusi ja need erinevused peavad tekitama mõningaid erinevusi ka õigustes, mis neil on. Võrdsuse printsiip ei nõua võrdset või identset kohtlemist, see nõuab võrdset arvestamist. Võrdsuse nõue ei sõltu intelligentsusest, füüsilisest jõust, moraalivõimeist või teistest sarnastest tõsiasjadest. Võrdsus on moraaliidee, mitte faktiväide. Inimeste võrdsuse printsiip ei ole inimese tegeliku võrdsuse kirjeldus vaid see kuidas peaksime inimesi kohtlema. Mõningad filosoofid on aga üritanud ümber lükata väite, et loomadel ei ole õigusi. Arvates et õiguste omamiseks peab olend olema autonoomne või ühiskonna liige, austades teiste õigusi ja peab omama õiglustunnet. Õigluse printsiibi kohaselt peab kõiki olendeid arvesse võtma, kes tunnevad kannatusi on suutelised kogema naudingut ja õnne
Kokkuvõte ,,Kõik loomad on võrdsed..." Probleem: Miks inimeste võrdsuse aluseks olev eetiline printsiip nõuab meilt võrdse arvestamise laiendamist ka loomadele? Väited 1. Võrdsus nõuab võrdset arvestamist, mitte kohtlemist. 2. Võrdsus on moraaliidee, mitte faktiväide. 3. Kõigi olendite huvisid tuleb võrdselt arvestada. 4. Kõikidel eludel ei pruugi olla alati võrdne väärtus. Argumendid 2a) Kui võrdsuse nõue põhineks tegelikul võrdsusel peaksime selle nõudmise lõpetama. Küsimused Miks on võrdsus moraalselt vajalik? Miks naisi võrreldi loomadega? Äkki on parimate ülemvõim moraalselt õigustatud? Inimene loom võrdlus? Looduslik valik või moraalinormid?
Me peame lõpetama ohverdamast loomi, enda heaolu nimel ja kui meie oma liigi liikmeks olemise faktist ei piisa, et tapmist igal juhul vääraks pidada siis võime me hakata ümber vaatama seisukohta, mis väidab inimelu pühaduse kohta. Minu hoiak loomade kohtlemise kohta on, et peame loomade elusid sarnaselt austama nagu inimeste elusidki, see ei tähenda aga seda, et peaksime taimetoitlasteks hakkama =). Singer suutis mind veenda, et võrdsus on oluline moraaliidee. Ma olin sellega juba eelnevalt nõus, enne kui ma seda artiklit lugesin. Ma usun, et nii inimestel kui ka loomadel on hing, mul endal on kass, juba väga kaua aega olnud, 13-14 aastat ja ma olen tema puhul nii mõndagi täheldanud. Kuidas ta käitub, suhtleb meiega jms. 13 aastat on nii pik aeg, et selle käigus on meil välja kujunenud suhtluskeel, millega me saame suhelda üsna algelisel tasandil, aga see on selleks piisav. Ma olen spetsietsismi vastane
Erinevatel organismidel on sellest lähtuvalt erinevaid huve. Võrdne arvessevõtt ei tähenda täpselt samasugust kohtlemist: nt kooliharidusest ilmajäämine on kahju inimesele, kuid mitte kassile. Singer: erinevate liikide kannatuste täpne võrdlemine võib olla raske, kuid on ilmselge, et pelgalt ühe liigi esindaja mugavus ei kaalu üles teise liigi esindajale põhjustatud suurt kannatust. 25. Selgita mõtet, et eri indiviidide võrdsus ei ole mitte faktiväide, vaid moraaliidee? Inimestele ei ole ettekirjutatud reeglid, vaid pigem see, kuidas inimesed peaksid käituma. 26. Kas utilitarismi järgi tohib loomi tappa? Kui ei, siis miks? Kui jah, siis mil viisil? Utilitarismi järgi: kui loomi õnnestuks kasvatada ja tappa kannatusi mittevalmistaval viisil ja soov liha järele oleks väga tungiv, siis võiks neid tappa. 27. Miks Regani arvates ei piisa loomade kaitseks lihtsalt julmuse ärakeelamisest?
..kindel ei ole.... Singer, 1. Mida taotleb loomade võrdõiguslikkuse liikumine? Võrdsuse põhiprintsiip ei nõua võrdset või identset kohtlemist; see nõuab võrdset arvestamist. Erinevate olendite võrdne arvestamine võib viia erineva kohtlemise ning erinevate õigusteni. Mida on siin silmas peetud võrdsuse all? Viisi, mis ei eita inimeste ning mitteinimeste silmnähtavaid erinevusi, vaid läheneb võrdsuse küsimusele sügavamalt. Võrdsus on moraaliidee, mitte faktiväide. Mida ütleb võrdse kohtlemise printsiip? Võrdsuse printsiip kehtib kõigile, ka nn elajatele. Kõigi huvidega tuelb arvestada, misiganes need ka ei oleks. Ükskõik, mis liiki olendiga tegu, on vajalik, et tema kannatust arvestataks võrdselt mistahes teise olendi sarnase kannatusega. 2. Miks võrdse kohtlemise nõue ei tähenda võrdseid õigusi? Kuna paljudes asjades on inimesed ja mitteinimesed,
noortest luuletajatest (Alver, Talvik, Masing, Merilaas, August Sang, Bernard Kangro). Arbujalik laad kirjanduses tähendab väga eetilist või kristlikku põhimõttekindlust. Kristlikku ideestikku, selle järgmist läbi eetiliste printsiipide. Selle osa on kaunis keeleline kujundlikkus. Sellist tüüpi kirjandus kannab põhiraskust eesti luules kuni 1990ndate alguseni. Siiski on ka nõukaajal mingeid kõrvalhüppeid, nt Andres Ehin, Jüri Üdi. Sellise klassikaliste moraaliidee ning ilusa keele kauni kujundisüsteemi vastu ongi see manifest asetatav. Sellel Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi keeleküsimusel on siin natuke laiem taust, mitte üksnes viited toonasele ühiskondlikus elus tähtsatele väljenditele. Mõneti sarnasest paatosest on kantud ka 80ndate lõpu ja 90ndate alguse ühe kirjandusliku
annaabi.ee 
