Eetika suundi: Teoreetiline eetika Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika, millele vastavalt on eetika ülesandeks inimese loomuse täideviimise võimaldamine. Tagajärje eetika , mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi. Kohustuste e. vahendite eetika, mis käsitleb peamise eetilise kategooriana kohustust. Praktiline eetika:bioeetika, spordieetika, ajakirjanudeetika, reklaamieetika. Eetiline subjektivism: moraalihinnang on igaühe enda asi. Eetiline relativism:kultuur määrab ära, kas tegu on moraalselt õige v vale. Pole mingeid absoluutseid moraalistandardeid, mis seoksid kõiki inimesi kõikidel aegadel. Eetiline absolutism: Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks korrektne lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. Eetiline objektivism: Erineb absolutismist, lubades, et kõikide või paljude printsiipide kehtivus sõltub on situatsioonist.
seadusi. Moraaliprintsiibid on inimeste vajaduste ja huvide funktsioonid. Mõned printsiibid edendavad neid vajadusi paremini. Universaalne inimloomus on olemas hulk moraaliprintsiipe, mis rakendatavad kogu inimkonnale. Kultuurirelativism moraalinormid sõltuvad kultuurist Konventsionalism sõltuvad traditsioonist Subjektivism üksikust hindajast Objektivism loomult objektiivsed Eetiline subjektivism eitab isikutevahelist moraalset vaatekohta, moraalihinnang on igaühe enda asi ning moraaliotsustus on nagu esteetiline otsustus (vrd. Ilu vaataja silmas). Sellest tuleneb, et · Igaühe arvamus on võrdselt tähtis · Ei ole võimalik kritiseerida kellegi tegu kui ebamoraalset · Moraal kaotab oma mõtte, ei toimi enam kui sotsiaalse kooselu reguleerija Relativism erineb sekptitsismist moraalne skeptitsism on vaatekoht, mille järgi pole üldse olemas kehtivaid moraaliprintsiipe.
26. Mis (vahe) on eetiline absolutism? Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks korrektne lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. See usub universaalsetesse moraalireeglitesse, et on olemas selliseid moraaliprintsiipe, mida mitte kunagi ei tohi eirata. Absolutismi esindab kõige ehedamalt loomuõiguse teooria: moraalne kord on looduse poolt antud. 27. Mis on eetiline subjektivism? Eitab isikutevahelist moraalset vaatekohta. Moraalihinnang on igaühe enda asi. Moraaliotsustus on nagu esteetiline otsustus (võrdle: ilu on vaataja silmas). Eetilisest subjektivismist tuleneb: o Igaühe arvamus on võrdselt tähtis. o Ei ole võimalik kritiseerida kellegi tegu kui ebamoraalset, halba. o Moraal kaotab oma mõtte, ei toimi enam kui sotsiaalse kooselu reguleerija, stabiliseerija. 28. Mis on eetiline objektivism? Eetiline objektivism jagab absolutisti seisukohta, et moraaliprintsiibid on universaalsed
Mõistus aitab meil avastada need seadused, mis on vajalikud inimese õitsenguks. Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud ja neid tuleb kasutada, kui hindame individuaalseid ühiskondi ja positiivseid seadusi. Absolutist usub, et on olemas üleskaalumatud moraalipõhimõtted, mida ei tohi kunagi rikkuda. Moraalinormid on eranditeta. 29. Mis on eetiline subjektivism ? subjektivism ehk subjektiivne eetiline relativism. Eitab isikutevahelist moraalset vaatekohta. Moraalihinnang on igaühe enda asi. Moraaliotsustus on nagu esteetiline otsustus (võrdle: ilu on vaataja silmas). Igaühe arvamus on võrdselt tähtis. Ei ole võimalik kritiseerida kellegi tegu kui ebamoraalset, halba. Moraal kaotab oma mõtte, ei toimi enam kui sotsiaalse kooselu reguleerija, stabiliseerija. 30. Mis on eetiline objektivism ? Vaade, et moraaliprintsiipidel on objektiivne kehtivus, ükskõik kas inimesed neid sellisteks peavad või ei
annaabi.ee 
