mida enam me saavutame, seda enam me tahame saavutada ja meie pahameel ainult kasvab. See ring on Lääne võistlushimulistele tarbimisühiskonna liikmetele tuttav ja pole kahtlustki, et sotsioloogilised uurimused seda ühe suureneva rahulolematuse hüpoteesi ei kinnitaks (Rescher 1980: 10-13). Pisut liialdades võib öelda, et mida paremini asjad on, seda õnnetumaks me muutume. Mis on sellel sotsioloogilisel tõel tegemist moraalifilosoofiaga? Vastata on lihtne. Oma asjatus õnneihaluses laastab Lääne inimene loodust, peab teiste inimeste vastu sõdu ja püüdleb üleüldse tehiseesmärkide poole ega taju, et neid eesmärke ei saa hedonistlikult õigustada. Filosoofiline järeldus on sel puhul skeptiline: arukas inimene ei taotle seda, mida ta saavutada ei saa, ning et mõttetud eesmärgid on peale selle tähtsate eluliste asjade püsimise seisukohalt hukatuslikud,
Kindlasti eristab manufaktuuri ja käsitöölise koda see, et üks isik tegi ühe kauba otsast lõpuni. Manufaktuuris oli tööjaotus, käsitöölise kojas ei olnud. 1430.a. - Firenze linnas oli umbes 200 manufaktuuri, 200 manufaktuuris töötas kokku umbes 30000 inimest. Jõukad perekonnad toetasid kunsti ja teaduse arengut. Metseenid - Rahalised toetajad. Medici suguvõsa järgi tuli. Humanismiga tähistati neid inimesi, kes tegelesid filoloogiaga, luulega, moraalifilosoofiaga ja ajalooga. Mõistega tähistati inimesi ja asju, mis tegelesid eeskätt inimese uurimisega. Ideaal: Väga universaalne inimene. DaVinci. Pidi olema pädev kunstis ja teadusalal. DaVinci oli leiutaja, kunstnik, uurija, arhitekt, jne. Oluliseks muutus ka allikate juurde tagasi pöördumine. Oluliseks muutus algupärandite lugemine. Oluliseks sai tekstide lugemine, nagu nad olid kunagi kirja pandud. Eeskätt kasutati Cicerot allikana ja Cicero ladina keelt kuulutati ainuõigseks
Näited eetikaküsimustest: Kas meil on absoluutseid kohustusi? Milliseid? Kas hea ja halb, õige ja väär sõltuvad teo tagajärgedest? Mis on hea elu? Mis iseloomustab head inimest? Moraalifilosoofia Moraal ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika kr k) (ethos , lühikese `e'-ga) komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga) karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ld k) mos (pl mores ) tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid.
teaduste alal. Leorando da Vinci on üks kõige paremaid näiteid. Ta oli väga hea kunstnik, leiutaja ja uurija. Vastandina keskajana hakati väärsutama maist elu, eneseteostust ja inimkeha. Sellel pinnal tekkis invidualism. Taoline lähenemine kujunes määravaks Lääne- Euroopa kultuuri arengus. Üksikisik oli loova tegevuse keskpunkt. Humanism Mõiste võtsid kasutusele Firenze õpetajad 14. sajandil. See tähistas eelkõige tegelemist ajalooga, luulega, moraalifilosoofiaga. See tähendab, et need on ained, mis uurivad inimest. Keskaja ülikoolides neid ained ei tuntud ega ka õpetatud. Humanistideks hakati nimetama kõiki antiigile pühendanud õpetlasi. Nad vastandusid teoloogidele ja vaimulikele. Alates Petrancast hakati humanismi all mõistma inimese ja inimlikkuse väärustamist. Inimest kui isiksust hakati vabastama kirikute dogmadest. Tekkisid näiteks küsimused ,,Kuidas Maa tekkis?" Vabastama hakati ka seisuslikest normidest ja ilmaliku võimu alt
annaabi.ee 
