• ing. k. argument from design, argument to design • õigupoolest argumentide tüüp kr. k. telos – 'siht', 'eesmärk' Teoloogilise argumendi üldine sõnastus Maailma ülesehitus on sedavõrd peen, korrapärane ja otstarbekohane, et seda saab seletada üksnes asjaoluga, et leidub üleloomulik kõikvõimas mõistusega olend, kes on selle kõik kavandanud (ja kujundanud) (“disaininud”). William Paley (1743-1805) – inglise teoloog, moraalifilosoof • Loodusobjektide keerukus, peen ülesehitus ja toimimine on tõendiks, et see kõik on kavandatud/kujundatud Jumala poolt. Kõik klapib maailmas nagu kellavärk. Kell on kellassepa kavandatud ja tehtud. Loodusobjektid, eriti elusorganismid on kellast palju keerukamad. Järelikult on olemas Jumal ehk looduse lõputult tark ja kõikvõimas Looja. Teoloogilise argumendi loogiline iseloomustus • empiiriline – lähtekohaks on vaatlus
Mõistuspärasus kunstis samastati selguse ja korrapäraga. Selge piir kõrge ja madala vahel kunstis. Draamas tehti kõigutaatuks normiks 3 ühtsuse põhimõte. 15.XVII sajandi proosa: Baltasar Gracián (Käsioraakel), John Bunyan (Palveränduri teekond), Grimmelshausen (Simplicissimus), La Fayette (Printsess de Clèves), La Rochefoucauld (MKL) Küpse baroki – XVII saj 2. poole tunnusteks oli allegoorilisuse ja sümbolismi laienemine. Gracian: Hispaania moraalifilosoof. Kirjutas lisaks esseedele ka mahuka allegoorilise romaani „Criticon“. Sümbolid romaanis on teadlikult rõhutatud. Nõuab inimestelt kultuuri ja enesetäiustamist. „Käsioraakel“ – filosoofiliste miniatuuride kogu. Vaimukasse lausesse võetakse kokku mingi elutarkus või moraalne järeldus. Elu relatiivsuse tunnetamine, isiksuse loob kultuur. Rõhk enesevaatlusel. Võib vaadelda ka omapärase suhtlemispsühholoogia õpikuna. Bunyan: aktiivne puritaan
matkiti). · Siiski arenes proosa jõuliselt, eelkõige kelmiromaani ja Cervantese mõjul. · Barokis oli keskseks allegoorilisus ja sümbolism. Fantastiliste kujundite põimimine ajaloolise reaalsusega. · Olid ka väikesed proosazanrid, nagu filosoofiline miniatuur, maksiim ja sentents. Enamasti oli nende sisu moraalifilosoofiline. Baltasar Gracian · Hispaania jesuiit ja moraalifilosoof. · Mahukas allegooriline romaan ,,Criticon". Looduselapse ja mõistuseinimese rännak · Paradoksid, kontseptid, vaimukad võrdlused jne. · Nõuab inimestelt kultuuri ja enesetäiustamist, põlgab pimedat massivaimu ja vaimset piiratust. · Filosoofiliste miniatuuride kogu ,,Käsioraakel ja arukuse kunst"; 300 miniatuuri lähtuvad kõik mingist motost seejärel arendab seda paradoksidest ja vaimuteravusest kubisev keel.
Õigluse harmooniline süsteem. Sissepööratus : patt ei seisnenud välises teos , vaid meie endi meeleseisundis (,,patused mõtted"). Inimese kohustused eelkõige Jumala ees, mitte kaasinimeste või riigi ees. HUMANISM seda iseloomustab vastandumine keskaegsele maailmapildile, seepärast on seda perioodi nimetatud ka renessansiks (taassünd), mil taasavastati antiiksed mõtlejad 15.-16. sajand Renessanss: Rooma autorite esiletõus Cicero (moraalifilosoof), Livius (ajalookirjutaja), Tacitus. Sekulariseerumine e ilmalikustumine. Skolastika vähenemine, selle asemele tulid ,,vabad kunstid" (7 vaba kunsti artes liberales, mida õpetati suuresti antiikautorite teoste järgi) Autonoomia auto ise nomos seadus (?) Autonoomsed tegutsejad konfliktis. Riigid (=) indiviidid. Põrkuvad nii üksikisikute kui ka tervete riikide huvid. Huvid. Riigi huvid ja indiviidi huvid on samuti konfliktis. Skeptitsism. 16. saj
saj proosa. Proosa polnud klassitsismis eriti hinnatud ja reegleid keegi ei kirjutanud proosakunstile. Püüti antiiki kõiges matkida. Proosa arenes siiski jõuliselt, eelkõige kelmiromaani ja Cervantese mõjul. Barokis oli keskseks allegoorilisus ja sümbolism. Põimiti fantastilisi kujundeid ajaloolise reaalsusega. Olid ka väikesed proosazanrid, nagu filosoofiline miniatuur, maksiim ja sentents. Enamasti oli nende sisu moraalifilosoofiline. B. Garcian oli hispaania jesuiit ja moraalifilosoof. Tema peateos on mahukas allegooriline romaan ,,Criticon", kus käsitleb looduslapse ja mõistuseinimese rännakut. Seal leidub paradokse, kontsepte, vaimukaid võrdlusi. Garcian nõuab inimestelt kultuuri ja enesetäiustamist, põlgab pimedat massivaimu ja vaimset piiratust. Tema ,,Käsioraakel ja arukuse kunst" on filosoofiliste miniatuuride kogu 300 miniatuuri lähtuvad kõik mingist motost seejärel arendab seda paradoksidest ja vaimuteravusest kubisev keel
annaabi.ee 
