Inimesel paiknevad kõigi kromosoomide tsentromeerses alas alfa.satelliit-DNA järjestused, mis on 171 bp pikad ja korratud umbes 5000 korda. Kõige paremini iseloomustatud kromosoomivalkudeks on CENP-A, CENP-B ja CENP-E. Kinetohoor on mitmekihiline valguline paaris-struktuur, mis moodustub jagunevas rakus tsentromeeri külge, ehk siisala, millele kinnituvad käävi mikrotuubulid. Kinetohoorid sisaldavad mikrotuubuli mootorvalke ja rakutsükli regulaatorvalke. Kinetohooride vahendusel seonduvad replitseeruvad kromosoomid vastaspoolustele, kinetohoorid aitavad kromosoomidel käävis õigesti paigutuda ja hoiavad ära kromosoomide lahknemise enne, kui kõik kromosoomid on kinnitunud ja õigesti asetsenud. Kinetohoor on kolmekihiline struktuur, mis paikneb kahe kromosoomiõla struktuurse heterokromatiini vahel. Tsentromeerialade analüüs
Lokaliseerub rakus tuuma lähedal. Koosneb 9- st mikrotuubulite tripletist, iga triplett on suunatud tsentraalse telje suunas 45-kraadise nurga all. Rakutsentris e. tsentrosoomis on 2 tsentriooli, mis on omavahel risti. Tsentrioolid uuenevad rakus duplitseerumise teel. Tsentrioolide duplitseerumine toimub tavaliselt ligikaudu samal ajal , kui algab DNA replikatsioon, s.t. G1-faasi lpul vi S-faasi algul. (sounds fishy) 7.)Kirjeldage mikrotorukeste mootorvalke ja iseloomustage (sammu pikkus, liikumise suund mikrotorukesel) . Kinesiinid on mikrotorukeste (+) otsa suunalised mootorvalgud. Kinesiini molekul on dimeer kahest raskest ja kahest kergest ahelast summaarse molekulmassiga 380 000. et kinesiini molekul liigub 8 nm astmetena ja arendab jõudu 6 pN. Düneiinid on (-) otsa suunalised mootorvalgud. Summaarne molekulmass ~1,5 MDa. Tavaliselt sisaldavad 2 pead. Düneiini molekul üksi ei ole suuteline liikumist
tüübid) tsentrioolid puuduvad ja järelikult pole vajalikud mikrotorukeste kokkupanekuks. Katsed puhastatud tsentrosoomidega on näidanud, et nende lisamisel tubuliini subühikute segule toimub kiire mikrotorukeste moodustumine seega tsentrosoomid on kohaks kus algab mikrotorukeste moodustumine nii, et (-) otsad jäävad seotuks tsentrosoomiga. Seega mikrotorukeste orientatsioon rakkudes on polaarne. Subühikute lisandumine toimub mikrotorukeste (+) otsale. 145. Kirjeldage mikrotorukeste mootorvalke ja iseloomustage (sammu pikkus, liikumise suund mikrotorukesel) Mikrotorukeste mootorvalkude klassid Klass Transporditav kompleks Liikumissuund Tsütosooli kinesiinid Tsütosooli vesiikulid (+) Mitoosivärtna kinesiinid Värtna mikrotorukesed, (+) ja (-) kinetohoorid (kromosoomid) Tsütosooli düneiinid Tsütosooli vesiikulid, (-) kinetohoorid (kromosoomid)
Aktiini filamentide tekkes on nukleatsioonitsentrite loomises olulised nn aktiiniseoselised valgud (ARP). Kus ja kuidas toimub loomarakus mikrotorukeste moodustumine? Mikrotorukesed on selle struktuuriga seotud kas (-) või (+) otsa vahendusel? (alla kriipsutada õige variant). Tsentrosoomid on kohaks, kus algab mikrotorukeste moodustumine nii, et –otsad jäävad seotuks tsentrosoomiga. Seega subühikute lisandumine toimub mikrotorukeste +otsale. Kirjeldage mikrotorukeste mootorvalke ja iseloomustage (sammu pikkus, liikumise suund mikrotorukesel) Mikrotorukeste mootorvalgud saab jagada kinesiinideks (+suunalised) ja düeniinideks (-suunalised). Kinesiini molekul on dimeer kahest raskest ja koahest kergest ahelast. Molekul koosneb kolmest domäänist : 1. Globulaarsed pead mõlemil raskel ahelal (seostumine mikrotorukestega) ; 2. Raskete ahelate superspiraliseerunud osa ; 3. Rakete ahelate terminaalne osa, mis seostub kergete ahelatega ja transporditava vesiikuliga
Aktiini filamentide tekkes on nukleatsioonitsentrite loomises olulised nn aktiiniseoselised valgud (ARP). Kus ja kuidas toimub loomarakus mikrotorukeste moodustumine? Mikrotorukesed on selle struktuuriga seotud kas (-) või (+) otsa vahendusel? (alla kriipsutada õige variant). Tsentrosoomid on kohaks, kus algab mikrotorukeste moodustumine nii, et otsad jäävad seotuks tsentrosoomiga. Seega subühikute lisandumine toimub mikrotorukeste +otsale. Kirjeldage mikrotorukeste mootorvalke ja iseloomustage (sammu pikkus, liikumise suund mikrotorukesel) Mikrotorukeste mootorvalgud saab jagada kinesiinideks (+suunalised) ja düeniinideks (-suunalised). Kinesiini molekul on dimeer kahest raskest ja kahest kergest ahelast. Molekul koosneb kolmest domäänist : 1. Globulaarsed pead mõlemil raskel ahelal (seostumine mikrotorukestega) ; 2. Raskete ahelate superspiraliseerunud osa ; 3. Rakete ahelate terminaalne osa, mis seostub kergete ahelatega ja transporditava vesiikuliga
annaabi.ee 
