Islandi peamiseks turismiväärtuseks on eelkõige loodus. Maailmas pole selliseid kohti palju, kus suhteliselt väikesel territooriumil on võimalik näha vulkaane, kuumaveeallikaid, geisreid, jääliustikke, koski, fjorde, laavavälju ja nii edasi. Saare vaatamisväärsustega tutvumiseks on kasulik sõita täisring ümber saare ning kindlasti külastada ka asustamata sisemaad. Lisaks loodusvaadete nautimisele on Island hea paik vaalade ja lindude vaatamiseks, ratsutamiseks, liustikul mootorsaaniga sõitmiseks, raftinguks. Info http://wiki.gomaailm.ee/wiki/island/ http://et.wikipedia.org/wiki/Island
olümpiavõitja 10 km klassikas 8. koht 30 km vabatehnika ühisstardiga sõidus · 2010 Vancouveris 10 km vabastiilis Kristina tagasilöögid 1. Veel enne, kui Nagano olümpiamängude aasta (1998) jõudis alata, tuli Lõuna-Eestist teade Kristina Smiguni vigastusest. Meie parim naissportlane ja peamine lootus Nagano taliolümpial oli saanud mootorsaaniga sõites rangluumurru. Maarjamõisa haiglas tehtud operatsiooni järel paranes Kristina kodus, kuni tundis valmisolekut suusasammu proovida. Sõideti Vuokatisse. Esialgu sai liikumisvoli anda vaid vasakule käele, paremat takistas tugiplaat. 2. veebruaril eemaldas doktor Tein Tartus osa fiksaatorist. Kuigi leidus olümpiale sõidu mõttekuses kahtlejaid, asus Kristina koos isa Anatoliga 5. veebruaril teele. Üle kuu intervjuude andmisest
" Rada kirjeldades lausus Smigun, et tegu oli raske, kuid hea ettevalmistusega võistlustrassiga, kus klassikatehnikas sai rahulikult sammu sõita ning ei pidanud jooksma. KRISTIINA TAGASILÖÖGID Nagano Olümpiamängud Veel enne, kui 1998. Aasta Nagano olümpiamängud alata jõudsid, tuli Lõuna-Eestist teade Kristina Smiguni vigastusest. Meie parim naissportlane ja peamine lootus Nagano taliolümpial oli saanud mootorsaaniga sõites rangluumurru. Maarjamõisa haiglas tehtud operatsiooni järel paranes Kristina kodus, kuni tundis valmisolekut suusasammu proovida. Sõideti Vuokatisse. Esialgu sai liikumisvoli anda vaid vasakule käele, paremat takistas tugiplaat. 2. veebruaril eemaldas doktor Tein Tartus osa fiksaatorist. Kuigi leidus olümpiale sõidu mõttekuses kahtlejaid, asus Kristina koos isa Anatoliga 5. veebruaril teele.
eluviisidest, heast tujust, huvist ilusate asjade vastu ja naiselikust vaistust. ( NaisteMaailm veebiajakiri: http://naistemaailm.ee/index.php?module=article&id=30294) 4. EBAÕNNESTUMISED Kristinat on teel olümpiakullani saatnud mitmed ebaõnnestumised, mis tagant järele mõeldes on muutnud teda veelgi tugevamaks ja suurendanud võidutahet. 1998. aasta olümpiatalve esimesel päeval murdis Eesti peamine lootus Nagano taliolümpial Kristina Otepääl mootorsaaniga vastu puud sõites rangluu. Naganos suusatas ta 30 13 maratonikilomeetrit vaid ühe käe jõul ja sai 46. koha. Kristina ei lootnud sellelt olümpialt kulda, aga pronksmedalit küll, kuid ühe käega sõites oli see võimatu. (Press 2006: 57) 2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlused suusatamises olid taaskord Kristinale suureks pettumuseks. Haigestumine jaanuaris viis parima vormi ega võimaldanud MM-iks soovitud moel valmistuda. Lahtis jäi tema parimaks 9. koht 10 km klassikasõidus
Laste- või õppelaagris võiks olla ka lahkumiste vihik (nimi, mis ajast, kuhu, millal tuleb tagasi, allkiri), kus on kirjas kõik laagrist lahkumised. See väldib osavõtjate kadumajäämist, mis talvel on ohtlik. Kadumine selgub tunni lõpprivis või söögilauas. Laagriülem peab viivitamatult selgitama puudumise põhjuse. Kui keegi jäi (eksis, sai vigastada) maastikule, antakse häire ja alustatakse otsimist (mootorsaaniga, suuskadel) puuduja leidmiseni. Ka treeninglaagris tuleb sportlase lahkumine laagti ülema või treeneriga kooskõlastada. V ÜHEPÄEVAMATK Suusamatk on pikem (mitu tundi või pöeva kestev) madala intensiivsusega suusasõit jälgedeta lumes või teedel-radadel. Suusad määritakse nii libisema kui korralikult pidama. Matkatakse tervise tugevdamiseks, vastupidavuse arendamiseks, suusatamisoskuste arendamiseks või vaba aja veetmiseks. Matkagrupi sobilikuks suuruseks on ca 8-15 inimest
annaabi.ee 
