parvlesid tihtipeale kalmaarid ja öösel tõusid kõik pinna lähedale, kus merd hulkuvad suured kalad nendest söönuks said. Ookean on väga lahke ja väga ilus. Aga ta võib ka kohutavalt julm olla ja äkitselt muutuda... Mõnikord need, kes merd armastavad, ütlevad tema kohta inetusi, aga ikka nõnda, nagu oleks meri naine. Mõned nooremad kalurid, need, kes kasutasid liinidel ujukiteks poisid ja käisid merel mootorpaatidega, mis olid siis ostetud, kui haimaks tõi ränka raha sisse, ütlesid mere kohta el mar, mis on meessoost sõna. Nad kõnelesid merest kui vastasest või rahategemise kohast või koguni vaenlasest. Aga vanamehele oli meri alati naissoost, alati see, kes oma suuri armuande kord heldesti jagab, kord kiivalt endale peab, kes tembutab ja hulle tükke teeb, sest teisiti ta ei saa. Kuu mõjub merele, nagu ta mõjub naiselegi, mõtles vanamees.
vibu ja nooltega. Obi lisajõgede kallastel elavad põhja- ja idahandid kasvatavad põhjapõtru, niipalju kui see veel võimalik on. Põhjapõtru peetakse valdavalt sõiduloomadena, põhjapoolsetel aladel mitmekesistavad nad toidulauda. Varem kasutati mõnel pool samal otstarbel ka koeri. Lõuna pool, kus on ennast sisse seadnud naftatööstus, põtru peaaegu enam polegi. Seetõttu on põhjapõdrad liiklemisvahendina välja vahetatud mootorsaanidega, nagu ka ühepuupaadid on asendumas mootorpaatidega. Obi kallastel elasid handid väikestes külades, mille elanikkond oli tavaliselt omavahel suguluses. Varem (aga mõnes kohas nüüdki) elasid handid suurperedena, kuhu kuulus mitu väiksemat peret. Nüüdseks on handipärased külad välja surnud ja rahvas koondunud vene tüüpi küladessse. Nõukogude Liidu ajal toimus selline koondumine enam või vähem sunniviisiliselt. Idahandid elavad siiani enamasti perede kaupa eraldi. Elamutüüpideks on praegusel ajal kas püstkoda või palkonn
Järvepõhjas olen näinud mudatigu, ematigu, ka labatigu, järve- ning rannakarpe. Ranna lähedal on mõned suplejad kohanud ka rästikuid. Rand on siin liivane. Randa on püütud suurendada liiva juurdetoomisega. Järve äärde visatakse ka üsna palju prahti maha, kuigi sinna on prügikast üles pandud ja seda tühjendatakse üsna tihti. Ma olen mitu korda näinud, kuidas randa, otse vee äärde, autodega sõidetakse ja kuidas mootorpaatidega suplusrannast järvele minnakse, kuigi paadisild on kohe ranna lähedal. Need reostavad kindlasti Vagula järve väga palju. Lisaks voolab sellesse järve sisse Võhandu jõgi, mis pole sugugi puhas, juba näiteks sellepärast, et jõe kallastel autosid pestakse. Kokkuvõtteks võib öelda, et minu arvates pole Vagula järv väga kõvasti reostunud, aga päris puhaste järvede hulka ta ka ei kuulu. 4
ei ole. Siinmail ei ole just kõige puhtamad veed järvedes, kuid kuna veekogu sügavused ei ole just kõige suuremad, siis saab ideaalselt asja ära ajada. Veel on sellisteks situatsioonideks ideaalsed kohad Äntu sinijärved. Veealune maailm on väga kaunis, sest seal on ilus taimestik ja erinevate kujudega ja värvustega kalad ringi ujumas. Küll aga ei ole just igal pool sellised tingimused sest ka väga palju on vereostusi, mida esineb järvedes mootorpaatidega sõites, kui ka suurte laevadega ja naftatankeritega Läänemeres sõites. Ma tahaksin oma referaadis hakata lähemalt rääkida veereostusest, väikene kalade süstemaatiline nimekiri, kes eestis elutsevad, kalade iseloomustus,nii veealused kui ka veepealsed loomad ja natukene ka veetaimestikku. 3 Loomad Linnud Eestis elab 328 liiki linde. Need jaotuvad 20 erineva seltsi 63 sugukonda. Kõige arvukamalt on
Järvepõhjas olen näinud mudatigu, ematigu, ka labatigu, järve- ning rannakarpe. Ranna lähedal on mõned suplejad kohanud ka rästikuid. Rand on siin liivane. Randa on püütud suurendada liiva juurdetoomisega. Järve äärde visatakse ka üsna palju prahti maha, kuigi sinna on prügikast üles pandud ja seda tühjendatakse üsna tihti. Ma olen mitu korda näinud, kuidas randa, otse vee äärde, autodega sõidetakse ja kuidas mootorpaatidega suplusrannast järvele minnakse, kuigi paadisild on kohe ranna lähedal. Need reostavad kindlasti Vagula järve väga palju. Lisaks voolab sellesse järve sisse Võhandu jõgi, mis pole sugugi puhas, juba näiteks sellepärast, et jõe kallastel autosid pestakse. Mida saame ise ära teha? Oska näha suuremat pilti! Kaasaegne maailm niivõrd ühte põimitud, et kriis ühes maailma piirkonnas mõjutab paratamatult kõigi selle pisikese maakera elanikke
annaabi.ee 
