· Alkeenid ja tsükloalkeenid. Tekivad sekundaarsetes protsessides · Väävliühendid: ei tohi olla otseselt korrodeerivad 2. Hapnikuühendid: mootoribensiinide kõrgoktaansed komponendid · Eetrid: nt. MTBE, ETBE, TAME, TABE · Alkoholid: nt etanool ja metanool 3. Lisandid: eraldi liik mootorbensiini koostisest, mille üldine kogus mootoribensiinis tavaliselt ei ületa...0,1% erandjuhul 0,5%. Lisandid parandavad mootoribensiini teatavaid omadusi. · Antidetonaatorid · Antioksüdandid · Korrosiooniinhibiitorid · Toitesüsteemide detergendid · Metallidesaktivaatorid · Desemulgaatorid · Jäätumisvastased lisandid · Sädet tugevadavad lisandid · Anti- ORI- lisandid · Biotsiidid · Kulumisvastased, määrimist parandavad jne lisandid Mootoribensiinide koostis sõltub lähtenaftast ja selle töötlemisest
Allumiinium läheb valgeks pulbriks. Elektrokeemiline korrosioon – redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal oleva elektrolüüdid. Kuidas korrosiooni vältida? • Kaitseks korrosiooni eest kasutatakse metalseid ja mittemetalseid katteid. • Metalsed katted on : Tsink, Kroom, Tina, vask • Mittemetalsed katted on : Värvid, Plastid, Fosfaadid, Kaitsemäärded KÜTUSED Kütuseid on : • Tahked • Vedelad • Gaasilised Mootoribensiini tihedust mõõdetakse +15C juures. Sama Diisliga Detonatsioonikindlus iseloomustab kütuse omadust põleda kloppimiseta ja temast sõltub mootori kasutegur ning erivõimsus. Euroopa Liidus on standardbensiinid oktaaniarvuga (RON) 91, 95 või 98. Vähesel määral turustatakse ka mootoribensiini oktaanarvuga 102 Väävlivabaks nimetatakse kütust, mille väävlisisaldus ei ületa 10 ppm (part per million).
..360 oC. Diiselmootoris surutakse õhk kokku sedavõrd, et ta kuumeneb kütuse süttimistemperatuurist kõrgemale. Diislikütus peab olema võimalikult isesüttiv ja ühtlaselt põlev-TSETAANIARV · alkaanid: diislikütuse põhikomponentid · tsükloalkaanidareenid · alkeenid · väävliühendid BENSIIN- nafta atmosfäärdestillatsioonil saadud mitmesuguse struktuuriga süsivesinike (HC) segu. Bensiin on läbipaistev värvuseta vedelik. Eristatakse mootoribensiini, aviobensiini, lakibensiini jne. Bensiinimootoris surutakse kokku õhu ja kütuse aurude segu nind süüdatakse vajalikulk hetkel sädemega. Kui bensiiniga sõitev auto tangib diiselkütust, siis see võib mootorit kahjustada. Samuti ei tohiks kasutada madalama oktaaniarvuga bensiini, kui on ette nähtud. · alkaanid: normaal- ja isoalkaanid · tsükloalkaanid: 5- ja 6-lülilised · areenid: C6H6 alküülderivaadid · alkeenid ja tsükloalkeenid
temperatuur. 35. Radiaatorikorgi klapid Korgi otstarbeks on hoida radiaatoris vajalikku rõhku jahutusvedeliku temperatuuri suurenemisel ning vedeliku paisumisel. Kui kork oma eesmärki ei täida, on probleem kerge tulema. Rõhk radiaatoris langeb ning jahutusvedelik võib üle kuumeneda või isegi keema minna. Surveklapp. 36. Liigõhuteguri arvutus ja segukoostise piirväärtused Lamda=õhumasstegelik/õhumassteoreetiline 1 kg mootoribensiini täielikuks põlemiseks on vaja 14,7 kg õhku (õhu tihedus õhk 1,2 kg/m3) 37. Segumoodustamine diisel- ja ottomootoris Ottimootoris kasutatakse küttesegu valmistamiseks järgmisi meetodeid: 1) karburaatoriga küttesegu valmistamine 2) elektrooniliselt juhitavate sissepritsesüsteemide kasutamine küttesegu valmistamiseks Diislil: Segukomponentide silindriväline
annaabi.ee 
