söödavad, valmivad juulis-augustis. Taimed hakkavad vilja kandma alles kümne aastaselt. Valge mooruspuu on nime saanud pungade värvi, mitte viljade järgi. Viljad võivad olla ka näiteks lillad või mustad. KASVU- Eelistab kergemaid hästi õhustatuid saviliivmuldi. TINGIMUSED KASUTAMINE Meie oludes on puu külmahell, kasvades üksikutes kohtades enamasti põõsakujulisena. Valget mooruspuud on kultiveeritud juba üle 4000 aasta e.m.a., kasutades peamiselt puude lehti siidiliblika vastsete toitmiseks. Valge mooruspuu Valge mooruspuu Kõik lehed on enamasti erinevad Valge mooruspuu Ameerika pärn Tilia americana AREAAL Põhja ja Kirde-Ameerika SUURUS 30-40m VÕRA Lai, munajas, rohkesti hargnev.
tuumakütus imporditakse. Töötleva tööstuse peamised harud on must metallurgia, nafta töötlemine, masinaehitus, keemia- ja elektroonikatööstus. Jaapan ehitab umbes poole maailma laevadest ja tuntud on ka autotööstus. Haritavat maad 12% riigi pindalast, ülekaalus väikemajandid. Peamine toidukultuur on riis, vähem ka nisu, oder, mais, kartulit, bataati, kaunvilju, jamssi ja tarot. On võimalik saada 2-3 saaki aastas. Samuti viljeletakse sojat, suhkrupeeti, teepõõsast, tubakat ja mooruspuud. Loomakasvanduse arengut takistab vähene söödabaas. Kalapüügilt on maailmas 4. kohal (2002.a. 4,5 miljonit tonni), Püügimahust kuuendik selgrootute püügil. Töötuse määr 2009.a. 5,1%. SKT-st põllumajandus 1,7%, tööstus 25,8%, teenindus 72,5%. Norra Norra kuningriik asub Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare lääneosas. Maapiir Venemaa, Soome ja Rootsiga. Rahvaarv 4 799 252 inimest (2009.a.). Norra valdused on veel
Pähikutest saadavat villkarva on kasutatud tekstiilitööstuses, segatuna villa, siidi või peenvillaga, patjadeks jne. Villkarva on kasutatud ka termoisolatsiooniks. Tundrates omab suurt tähtsust põhjapõtrade lisasöödana kevadel ja talvel samblike kõrval. RABAMURAKAS Rubus chamaemorus; nimi tuletatud sõnadest ruber punane ja hamai madal, mauros must; morus mooruspuu; rabamuraka lehed ja viljad meenutavad pisut mooruspuud. Sugukond roosõielised. Kasvukoht: rabad, siirdesood. Rabamuraks on kahekojaline, 5-30 cm kõrge püsik pika, peene, haruneva risoomiga. Varred üheaastased, püstised, 2-3 ümarneerja voltis varrelehega. Õied viietised, varre tipul üksikult, ühesugulised. Õied valged, 3-3,5 cm läbimõõdus. Rabamuraks õitseb mais ja juunis. Viljaks on vaarikasarnased lihakad koguluuviljad, mis on valminult oranzkollased ja väga maitsvad. Viljad valmivad juulis ja augustis.
Need taimedest konstruktsioonid jäljendasid tihti arhitektuurilisi vorme: vormiti kaari, võlve, kupleid, portikusi, nisse jms. Võrestikest ja ronitaimedest paviljonid, või ka painutatud-vormitud puudest, millede oksad olid kokku põimitud. Mis on kunst ja mis on loodus? Siin tekitati meelega segadust. Teed olid alati ääristatud hekkide või puuderidadega või kaetud pergolate või varikäikudega. Lihtsamad varikäigud koosnesid painutatud ja omavahel kokkupõimitud puudest (remmelgad, mooruspuud). Pergolad koosnesid sammastest ja neile paigutatud taladest, tavalisemad olid aga Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 49 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a puust sõrestikud, millele toetusid ronitaimed, enamasti viinamarjaväädid. Sõrestikud olid
annaabi.ee 
