saavad ekvaatoriga ühepikkuseks. Mida lähemal poolusele , seda pikem on venitus. Paralleelide venitus viib tasakaalust välja projektsiooni võrdnurksuse ja ümar saar muutub ellipsiks. Vastukaaluks venitatakse ka meridiaanid pikemaks võrdeliselt sec. Ka meremiili pikkus muutub vastavalt ! Ümar saar saab tagasi ümaraks , aga pindala on suurenenud võrdeliselt sec . Maapinna kujutis kaardil vastab kõikjal selle tegelikule vormile. Pindalade moonutamised on kürgetes laiustes märkimisväärsed. Merkaatori projektsioon 4 Aafrika on: - 14x suurem kui Gröönimaa Brasiilia 8x suurem kui Alaska. Merkaatori kaardi pea- ja erimastaabid Merkaatori kaardi mastaap on muutuv suurus. Meridiaani minuti (meremiili) pikkus suureneb võrdeliselt sec. Merkaatori miil on joonmastaabi kujul kantud kaardi külgraamile ja võetakse sirkliga kauguste mõõtmiseks kaardi vertikaalraamilt samalt laiuselt , kus kaugus mõõdetakse
Teiseks, uue universaalse keele loomine, mis kasutataks suhtlemises (nt. esperanto) - kuigi need katsed olid ebaõnnestunud. Lõpuks, kolmandaks, tehnika-ja tarkvara vahendite loomine, et teha „online“ tõlge ühest keelest teisele võimalikuks. (Тищенко 2008: 109-110). KOKKUVÕTE. Kokkuvõtteks võib öelda, nagu märkis Andreeva G.M., „kommunikatsioon saab isegi suhtlusbarjääride juuresolekul toimuma, kuid see võib olla moonutatud või raske. Eriti tugevad moonutamised on edastatud informatsiooni semantilises osas. (Андреева 1980: 247). Sellest võib järeldust teha, et andmete edestamiseks on vaja tehniliste takistuste puudumist ja samasugust kodeerimis- ja dekodeerimise süsteeme nii kommunikaatoril kui retsipiendil; andmete õige tõlgendamiseks on vajalik samuti psühholoogiliste, sotsiaalkultuuriliste tõkete ja mõistmise takistuste ületamist. Suuremat rolli omavad kommunikaatori ja retsipiendi individuaalsed jõupingutused, nende pürgimused
Info liigub ka lühimälust püsimällu. Püsimälust on ka tagasitee- oluline on nn kontrolliprotsesside funktsionaalne blokk, millest sõltub skaneerimise järjekord, stiimulite analüüsi suund ja põhjalikkus, hoiaku toime omandamisele ja säilitamisele, ümberkodeerimine ühest mälukoodist teise, uute kompade teadlik moodustamine, püsimälu otsingute alustamine ja lõpetamine, tähelepanu suunamine ja jaotamine, otsuse vastuvõtt. Info kaod ja moonutamised on seotud mitme taseme tööst. Iseadresseeruv mälu sensoorsest püsimäluni vastavate sensoorsete tunnuste alusel leitakse automaatselt, ilma tahtliku teadvuse osaluseta vastav mälupesa püsimälus. Lühimälu üheks alasüsteemiks on puhvermälu, kus kokkusurutud vormis on ülekorratava lühimälu info esindused. Mudelid ei ole spekulatiivsed vaid toetuvad suurele hulgale eksperimentaalsetele faktidele.
loomiseks ja instruktsioonide andmiseks. Kogemussõnad aitavad mõista, mida inimene tegelikult tahab. 26 Kogemussõna on näiteks banaan , neid on küll veidi erinevaid, kuid üldjuhul me mõistame selle sõna tähendust üheselt. Udukeel tekib erinevate mehhanismide tagajärjel, nendeks on: Kustutamised (mõistete asendamine asesõnadega või nende ära järgmine räägiti, ta ütles, üks asi segab jne) Moonutamised (erinevate faktide, tähelepanekute ühendamist mingil iseendale teada oleva reegli alusel. Tihti on selline seos subjektiivne, ei peegelda tegelikkust adekvaatselt) Üldistamised (teatud üldtähenduslikke väljendeid, mille tähendus mõne teise inimese jaoks võib olla kas teistsugune või arusaamatud)
annaabi.ee 
