Arvutustabel: A [mm] 3318,3 ey_kes t ex_1 ex_2 ey_1 ey_2 ex_kesk k koormus jõud pinge [s] [µm/m] [kgf] [N] [MPa] 0 0 0 0 0 0 0 5000 0,00 0,00 80 -84 -73,68 20,4 16,56 -78,84 18,48 10100 50013,92 15,07 125 -152,64 -140,64 38,16 32,16 -146,64 35,16 15000 98066,50 29,55 165 -221,52 -217,44 58,32 48,96 -219,48 53,64 20000 147099,75 44,33 210 -294,72 -292,32 78 68,64 -293,52 73,32 25000 196133,00 59,11 E= ( 59,11 - 15,07 ) / (-293,52 + 78,84 ) = 205 Gpa v= | ( 73,32 18,48 ) / (-293,52 + 78,84 )| = 0,26 G= 205 / 2* (1+ 0,26) = 82 GPa
LABORATOORNE TÖÖ nr. 2 Elastsuskonstantide määramine Üliõpilane: Alisa Rauzina Matrikli nr: 153943 Rühm: EAUI 61 Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 27.02.18 Tallinn 2018 Töö eesmärk: määrata terasest silindrilise katsekeha elastsuskonstandid. Kasutatud tööriistad: · Takistustensoandur Katsekeha: Joonis 1. Katsekeha kuju ja mõõdud Joonis 2. Moonete aegrida Valin : t1=75 t2= 125 t3=175 t4=225 2 A=3318,3 mm2 Tabel 1. Moonete ja pingete arvutustabel t eps_1 eps_2 eps_3 eps_4 eps_1,2 eps_3,4 Koormus Jõud x (s) 10^(-6) 10^(-6) 10^(-6) 10^(-6) 10^(-6) 10^(-6) (kgf) (N) (MPa) 75 -69,36 -83,04 20,64 19,68 -76,20 20,16 10100 -50031 -15,0773
võrdlemine arvutuslike väärtustega. Kasutatavad seadmed: Katsemasin Losenhausen 1923 Juhtimistarkvara CatmanEasy Kasutatavad katsematerjalid: Terastala (I-profiil) Katse metoodika: Terastala hakatakse koormama ning tarkvara ja katsemasina näitude põhjal määratakse siirded ja pinged. Saadud tulemusi võrreldatakse terastala arvutuslike tulemustega. Joonis 1 Katseandmete skeem Joonis nr. 1 Katseandmete skeem Moonete aegrida 400 300 270.48 200 202.8 136.8 100 90 63.84 44.4 66.96
-100 -1/2*h_eps -200 -300 -400 Aeg (s) Joonis 3. Andmete aegrida 3 Valin: t1 = 1497.5 t2 = 1569.8 t3 = 1605.9 t4 = 1653.8 Tabel 2. Katselised moonete väärtused ja pinged Moonded (10-6) Katselised pinged (MPa) t (s) 1/2*h 1/6*h -1/6*h -1/2*h 1/2*h 1/6*h -1/6*h -1/2*h eps eps eps eps eps eps eps eps 1497,5 74,4 22,8 -26,88 -75,12 15,624 4,788 -5,6448 -15,7752
muutub plastseks ja muutub ja hakkab käituma Saint-Venanti kehana, mille moone kasvab pidurdamatult ja pöördumatult. Kui pinge langeb, muutub materjal elastseks ja omandab Hooke’i keha omadused. Pinge vähenemisel elastne moone vähehaaval kaob. Pinge täielikul kadumisel ilmneb jääkmoone. Plastse metalli teise mudeliga, kalestuva elastoplastse materjali mudeliga, lähendatakse paljude kesksüsinikteraste ja legeerteraste käitumist mõõdukate moonete piires. Väikeste moonete puhul on tegemist Hooke’i kehaga. Elastse piirkonna lõpu määrab tinglik voolepiir – pinge, mille juures tekib küllalt suur jääkmoone. Suurte moonete korral, mis väljuvad kirjeldatud mudelite raamidest, hakkavad mõlemad mudelid käituma ühesuguselt. Nimelt ka ideaalselt elastoplastne metall kalestub ja tema vastupanu deformeerimisele suureneb nagu kalestuval elastoplastsel metallilgi. Proovikeha käitumine tõmbel ja
annaabi.ee 
