visandeid. Oma hariduse sai ta Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases .Aastatel 19251939 elas ta Pariisis ning Eestisse ta enam tagasi ei tulnud. Tuntud teoseid Viiraltilt olid: ,,Põrgu", ,,Kabaree", ,,Neegripead", ,,Lamav tiiger", ,,Kaameli pea". Minu esimene raktsioon ,,Põrgu" teose juures oli õudne. Esimesel silmapilgul tundus kõik väga müstiline. Pildil köitis tähelepanu kõigepealt inetud poolinimese näod, kes olid moondnud. Pilku köitis ka piltidel olev nägude rohkus ning see muster. Lähemalt vaadates on näha ka kurbust ning pisidetaile, mis ei lähe kokku selle teema süngusega nagu näiteks balleriini seelik. Pildi eesmärgiks minu arvates on edasi anda inimeste kannatusi ning kõik nad kogevad seda erimoodi läbi. Tunduks nagu ühelegi inimesele ei meeldi põrgu. Pildil on mitmekesisus, mis näitab et põrgus ei ole ühemoodi olevused olenemata, mis maalt sa pärit oled või mis nahavärviga
https://, mitte aga http://. Võrkude turvalisuse põhilised aspektid on: 1)Konfidentsiaalsus ainult saatja ja vastuvõtja peaksid aru saama sõnumi sisust. See on võimalik saavutada kui saatja krüpteerib sõnumi ja vastuvõtja dekrüpteerib sõnumi. 2)Autentimine saatja ja vastuvõtja peaksid saama ennast üksteisele tuvastada nii, et nad saaksid olla kindlad kellega nad suhtlevad. 3)Sõnumi terviklikkus sõnum peab saatjalt vastuvõtjani jõudma terviklikkuna nii, et see ei oleks moondnud mingil kujul 4)Saadavus ja juurepääsu kontroll võrgus olevad teenused peavad olema kõigile, kellele need on mõeldud, kättesaadavad. Turvamiseks kasutatakse krüptograafiat (avaliku võtme ja sümmeetrilise võtme krüptograafia), autentimist, meetodeid, mis näitavad, kas sõnum on muudetud või mitte, turvalist elektronposti, turvalist andmeülekandmist. Lisaks kasutatakse veel täiendavaid turvavahendeid nagu nt tulemüürid.
Võrkude turvalisus ja ohud Võrkude turvalisuse põhilised aspektid on: 1)Konfidentsiaalsus ainult saatja ja vastuvõtja peaksid aru saama sõnumi sisust. See on võimalik saavutada kui saatja krüpteerib sõnumi ja vastuvõtja dekrüpteerib sõnumi. 2)Autentimine saatja ja vastuvõtja peaksid saama ennast üksteisele tuvastada nii, et nad saaksid olla kindlad kellega nad suhtlevad. 3)Sõnumi terviklikkus sõnum peab saatjalt vastuvõtjani jõudma terviklikkuna nii, et see ei oleks moondnud mingil kujul 4)Saadavus ja juurepääsu kontroll võrgus olevad teenused peavad olema kõigile, kellele need on mõeldud, kättesaadavad. Teod, millega sissetungija saab ebameeldivusi tekitada on: 1)eavesdropping andmete kuulamine ja salvestamine kanalis 2)Andmete muutmine, sisestamine, eemaldamine pakettides 3)Vastuvõtja teesklemine 4)Enda asendamine saatja või vastuvõtjaga võttes ühenduse üle 5)Teenuste kasutamise keelamine 48. Krüptograafia, algoritmid ja võtmed
Võrkude turvalisuse põhilised aspektid on: 1)Konfidentsiaalsus – ainult saatja ja vastuvõtja peaksid aru saama sõnumi sisust. See on võimalik saavutada kui saatja krüpteerib sõnumi ja vastuvõtja dekrüpteerib sõnumi. 2) Autentimine – saatja ja vastuvõtja peaksid saama ennast üksteisele tuvastada nii, et nad saaksid olla kindlad kellega nad suhtlevad. 3) Sõnumi terviklikkus – sõnum peab saatjalt vastuvõtjani jõudma terviklikuna nii, et see ei oleks moondnud mingil kujul 4) Saadavus ja juurepääsu kontroll – võrgus olevad teenused peavad olema kõigile, kellele need on mõeldud, kättesaadavad. Teod, millega sissetungija saab ebameeldivusi tekitada on: 1) Paketi pealtkuulamine: eriti lihtne, kui on avatud võrk (pakett saadetakse kõigile). 2) Spoofing – inimene või programm esitleb end kui keegi teine ehk valetab, ja saab endale illegaalse eelise (e-maili spämmijad)