teotööst vabaneda ja keisrilt maad saada. 1840.aastate keskpaiku läks õigeusku 64 000 eesti talupoega. Venestamisaja ja usuvahetuse iseloomulikud märgid maastikes. (Laanemetsa õigeusukirik, Karula õigeusukirik).Vene valitsus eraldas õigeusu kirikutele maad. Mõisad Rajati eriti suurejoonelisi ja moodsaid mõisakomplekse. Mõisates arendati välja tööstuslik tootmine. Laia ulatuse võttis karjakasvatus. Kuna teotööjõudu kasutada ei olnud, rakendati mõisatöölisi ehk moonakaid ja ehitati neile mõisakeskustesse moonamaju. 1905.aasta revolutsiooniga põletati maha ligi 100 mõisat. 1910.aasta paiku oli Eesti aladel ilma karjamõisate ja pastoraatideta kokku 1245 mõisat. Talud 20.sajandi alguses arendati välja päriseksostetud talud, mis eriti jõudsid järjele Lõuna-Eestis. Olulise sissetuleku talude väljaostmiseks ja ülesehituseks andis linakasvatus. Esiplaanile hakkas tõusma karjakasvatud, mis eeldas rohumaade parandamist,
lina. Kõige enam müüdi päriseks Mulgimaa talusid. EM kubermangus hakkas suurem vabaks ostmine 1880ndatel, seda aitas teha kartulikasvatus, sest see läks ühelt poolt söögiks, aga sel ajal toimus ka pööre viinaajamises (kartulist). Saaremaal toimu see sajandivahetuse aegu. Talumehest sai päris permees, sellest tuli suurem motivatsioon tööd teha jne. Mõisates hakati kasutama aastasulasid ehk moonakaid töö tegemiseks. Need olid inimesed, kes töötasid mõisas eeskätt toidumoona eest. 1863.a anti välja passiseadus mõlema kubermangu kohta, sellega saavutasid talupojad täieliku liikumisvabaduse. Oli kahesuguseid passe: vallapassid (anti välja valla tasandil, sellega oli võimalik liikuda Balti kubermangudes (Eesti, Läti, Kuramaa) ja veel 30 versta väljaspoole kubermangu piire) ja kroonupass (liikumisvõimalus kogu vene tsaaririigis). Passiseadus
on otsa saanud, homme jälle jõudu saame, hääd ööd, hääd ööd ja läks siis minema."" Jaak Laane (41), sünd 1885 a., Holstres 1902 tuli, 1904-1907 oli Kõpust ära. Praegu Taki algkooli õpetaja. "Taki kooli oli õige vana. Dokumentaalsed teated on pärit 1862 aastast saadik. Vana sekretäri jutustuse järele olevat kool esialgu ja nimelt Rootsi ajal, praeguse vallamaja lähedal olnud. Praegugi nimetatakse veel vallamajast möödajooksvat oja Kooli ojaks ja moonakaid, kes sääl lähedal elasid, koolimoonakateks. Vallamajja minejad ütlevad kah vahel, et läheme Kooliojale. Vene ajal kooli sääl enam ei olnud, siis algas juba Takis hernhuutide palvemajas. Saksa okupatsiooni ajal töötasid koolid vahetpidamata. Puiatu Krüdener oli Amtsvorsteher ja pidi allkirja nõudma, et koolis midagi Saksa vastu ei õpetataks. Need allkirjad jäid aga andmata. Stryk oli Viljandis suur mees, kreisiülem; kohapääl ei olnud ta mõju tunda."
Luterluse positsioonide tugevdamine läbi talurahvakoolide. Lõplikult kinnitati seadus 1860. Jõustus lõplikul kujul alles 1863. Eestimaa rüütelkond oli veel konservatiivsem, aga ka Eestimaal sai otsustavaks keskvalitsuse surve. Et ületada rüütelkonna-sisesed vastuolud läks kaua aega. Seadus kinnitati 1856, kehtima hakkas 1858. Saaremaal jõuti veel hiljem uue seaduseni, 1865. Kõik seadused olid üldjoontes sarnased. Mõisates hakati kasutama palgalisi töölisi, moonakaid, kes said osa palgast rahas, teise osa moonas. Talurahvaliikumine 19.saj teise poole algul Tingituna äsja vastuvõetud seadustest. Seadused tekitasid rahutusi, käärimisi. Talurahvaliikumine tuli ilmsiks Eestimaa kubermanguks. Seadus pidi hakkama kehtima 1858, aga teatud üleminekuperioodi kaudu. Üleminekuperioodil tuli ka nt koormisi arvestada vana süsteemi alusel. Eestimaal algasid 1858 kevadel rahutused, kuna ei saadud aru, et koormistega on kõik endistviisi üleminekuperiooni lõpuni
annaabi.ee 
