ja/või selle puudumisel oma siseenergia kahanemise arvelt 5. Mis on soojusmahtuvus ja mis on erisoojus. Millal on keha soojusmahtuvus arvuliselt võrdne keha erisoojusega? – Soojusmahtuvus näitab, kui palju tuleb anda kehale energiat, et tema temp. muutuks 1 kraadi võrra. Erisoojus näitab, kui palju peab 1kg-le ainele energiat, et selle aine koguse temp. muutuks 1 kraadi võrra. 6. Mis on soojusmahtuvus ja mis on moolsoojus. Millal on keha soojusmahtuvus arvuliselt võrdne keha moolsoojusega? Soojusmahtuvus näitab, kui palju tuleb anda kehale energiat, et tema temp. muutuks 1 kraadi võrra. Moolsoojus näitab, kui palju tuleb 1 moolile ainele anda energiat, et selle aine koguse temp. muutuks 1 kraadi võrra. 7. Milline on isohooriline protsess, kuidas avaldub töö isohoorilisel protsessi korral? (Põhjendada) Ruumala on konstantne. Tööd ei tehta 8. Milline on isobaariline protsess, kuidas avaldub töö isobaarilise protsessi korral? (Tähtede tähendused). Rõhk on konstantne
Kuidas need on suurused on omavahel seotud? (Põhjendada) Soojusmahtuvus näitab, kui suur energia kulub mingi keha soojendamiseks ühe kraadi võrra. Erisoojus näitab, kui palju energiat kulub 1 kg aine soojendamiseks ühe kraadi võrra. Moolsoojus näitab, kui palju energiat kulub ühe mooli aine soojendamiseks ühe kraadi võrra. Soojusmahutuvus on arvuliselt võrdne keha erisoojusega, kui keha mass on 1kg (massiühik). Soojusmahutuvus on võrdne moolsoojusega, kui keha on võrdne ühe mooli ainega. Soojusmahtuvus = aine kaal erisoojus ∙ Soojusmahtuvus = moolide arv ∙ moolsoojus 37. Tuletada valemid aine moolsoojuse arvutamiseks jääva rõhu ja jääva ruumala korral. i R i i i Ek = kT ; k = U=E=N A ∙ kT = RT ; dU = R dT 2 NA 2 2 2 Jääval ruumalal: Jääval rõhul: i+2
moolsoojuse jääval ruumalal: dU CV = . (25) dT Moolsoojus jääval rõhul avaldub p dV C p = CV + . (26) dT Võttes gaasi olekuvõrrandist (4) täistuletise temperatuuri T järgi ning arvestades, et antud juhul dp = 0, saame mool-soojuste vaheliseks seoseks Cp = CV + R . (27) Moolsoojus jääval rõhul on võrdne moolsoojusega jääval ruumalal pluss gaasi universaalne konstant. Arvestades valemit (19) saame moolsoojused avaldada kujul i CV = R , (28) 2 i Cp=( + 1) R . (29) 2 Termodünaamiliste protsesside puhul on üheks oluliseks pa-rameetriks moolsoojuste suhe e. adiabaadi astendaja Cp 2 = =1 + . (30) CV i
1 kT kT =3 N kT. 2 Kui tegemist on ühe mooli ainega, siis N=NA ning et N A k =R , siis saame ühe mooli kristalli siseenergiaks U =3 R T . Kui jätame arvestamata kehale soojushulga andmisel toimuva keha paisumise (see on väga väike), st keha paisumistöö on väike võrreldes siseenergia kasvuga, siis Q= U ning seega on keha moolsoojus võrdne moolsoojusega jääval ruumalal: C=C V = ∂Q ∂T V = ∂U ∂T = ∂3RT ∂T =3 R≈25,12 J
annaabi.ee 
