Kui juht liigub magnetvälja,siis koos juhiga liiguvad ka tema vabad laengud, seetõttu mõjutab magnetväli neid laenguid Lorentzi jõuga, mis kutsub esile laengute liikumise juhis. Seega on induktsiooni elektromotoorjõud nüüd magnetilise päritoluga. Arvutame induktsiooni elektromotoorjõu homogeenses magneväljas paiknevas ristküliku kujulises raamis.(joon. 5) Libisegu raami üks külg pikkusega MN=l, kiirusega v, külgedele NC ja MD, jäädes alati küljega CD paralleelseks. Moodustagu magnetinduktsiooni B juhiga täisnurgad ja juhi liikumise kiirusega v nurga . Magnetväli mõjutab liikuvat laetud osakest Lorentzi jõuga FL=Bq0vsin. See jõud mõjub pikki juhti MN. Lorentzi jõu töö pikkusel l võrdub W=FLl=Bq0vlsin. Induktsiooni elektromotoorjõud juhis MN = laengu ümberpaiknemisel tehtud töö ja ja sellelaengu suhtega:i= W/q0=Bvlsin. See valem kehtub igasuguses magnetväljas, liikuvajuhi kohta. Raami teistes külgedes induktsiooni elektromotoorjõud=0-
magnetväli on seega pöörisväli. Looduses ei ole magnetlaenguid, mis sarnaneksid elektrilaengutega. Magnetinduktsiooni vektor B-> iseloomustab magnetvälja igas ruumipunktis. Võtame nüüd kasutusele suuruse, mis iseloomustab magnetvälja. Suletud tasapinnalise juhtme kontuuri poolpiiratud pinna ulatuses tervikuna.Vaatleme homogeensesse magnetvälja asetatud suletud tasapinnalist juhti (kontuuri). Kontuuri pindala olgu A ja kontuuri positiivne normaal n-> (vektor) moodustagu vektoriga B-> nurga (APLHA) (joonis E). Magnetvooks läbi pindala A nimetatakse suurust, mis võrdub magnetinduktsiooni vektori mooduli B, pindala A ning vektorite B-> ja n-> vahelise nurga koos sin. Korrutisega. Magnetvoo ühik on 1Wb (veeber). Magnetvoo 1Wb tekitab homogeenne magnetväli induktsiooniga 1T läbi 1m² suuruse magnetinduktsiooniga ristuva pinna §15. Ampèire'I seadus Magnetväli mõjub vooluga juhi kõikidele osadele, seaduse, mis määrab üksikule juhi
leidis ka, et naisi tuleks täiesti võrdsena kohelda meestega s.t. naistel peab olema võimalus ja õigus jõuda kuni tipuni- filosoof/valitseja; selles ühiskonnas ei tohi olla mingeid sugudevahelisi vaheseinu, kui naine on võimekas valitseja, las ta valitseb ja kui mees on hea kausside pesija, siis las ta peseb ja täidab ülesannet, mis talle on meelepärane ja hästi välja kukub. Esimesel kümnel eluaastal olgu kasvatus esmajoones kehaline. Mäng ja sport moodustagu terve õppekursuse. Esimesel aastakümnel talletatagu niipalju tervist, et kogu arstiteadus muutuks üleliigseks. Kuid sport ainuüksi teeks inimese liiga ühekülgseks ja selle jaoks, et suur julgus kohtuks õilsa loomusega, on vajalik muusika. Siinkohal jällegi tähele pannes, et olla ainult atleet on sama, mis olla metslane ja olla ainult muusik, tähendab olla sulanum ja pehmem kui oleks hea. Õppimine peab olema ilma sunnita, sest ainult nii jääb teadmine
Seepärast nimetatakse kordajaid ak tõenäosuse amplituudideks. Seda tulemust võime üldisemalt sõnastada järgmiselt: Kui mistahes normeeritud olekufunktsiooni arendame mõnesuguse operaatori täieliku ON-süsteemi moodustavate omafunktsioonide järgi ritta, siis on arenduse kordajateks vastava oleku esinemise tõenäosuse amplituudid. MLT 6004 Kvantmehhaanika 26 Moodustagu operaatori L^ omaväärtuste hulk pideva spektri. Siis vastab arendusele (25.1) valem (q ) = a( ) (q )d (25.3) min ja * (q ) = a * ( ) *(q )d
Korrutades masspunkti liikumishulga mi vi raadiusega ri saame masspunkti mi liikumishulga momendi pöörlemispunkti O suhtes. Tähistades liikumishulga momendi tähega hi saame: Summeerime masspunktid m1 kuni mn 3. Maa pöörlemise komponendid. Maa pöörlemise kasulik komponent joon 7 Määramaks Maa pöörlemise rõht- ja püstkomponentide mõju vaba vurri pöörlemisele projitseerime need komponendid vaba vurri telgedele x ja y. Moodustagu vaba vurri peatelg x tõelise meridiaaniga nurga α. Maa nurkkiiruse rõhtkomponendi ω 1 projektsioon vurri peateljele x võrdub:. 4 1 cos Võrreldes vurri pöörlemiskiirusega Ω on nurkkiiruse ω4 suurus tühine ja tema mõju ei arvestata. Maa nurkkiiruse rõhtkomponendi ω 1 projektsioon vurri y teljele võrdub: 3 1 sin . Asendades
pöörlemise nurkkiirusega. Poolusel asuva vaatleja jaoks pöörleb aga ainult meridiaanitasand, samuti Maa pöörlemise nurkkiirusega. Vahepealsetel laiustel asuva vaatleja jaoks pöörleb nii meridiaani kui tõelise horisondi tasand. Maa pöörlemise kasulik komponent joon 7 Määramaks Maa pöörlemise rõht- ja püstkomponentide mõju vaba vurri pöörlemisele projitseerime need komponendid vaba vurri telgedele x ja y. Moodustagu vaba vurri peatelg x tõelise meridiaaniga nurga α. Maa nurkkiiruse rõhtkomponendi ω1 projektsioon vurri peateljele x võrdub:. 4 1 cos Võrreldes vurri pöörlemiskiirusega Ω on nurkkiiruse ω4 suurus tühine ja tema mõju ei arvestata. Maa nurkkiiruse rõhtkomponendi ω1 projektsioon vurri y teljele võrdub: 3 1 sin . Asendades Maa nurkkiiruse rõhtkomponendi varem 3 m cos sin
annaabi.ee 
