RAKKUDE MITMEKESISUS: I Tuuma sisalduse alusel : Prokarüoodid ehk eeltuumsed puudub piiritletud tuum, vähe organelle ( bakterid) Eukarüoodid ehk päristuumsed tuum on olemas ; (ainu- ja hulkraksed) II Rakkude arvu järgi : Ainuraksed ühe rakuga ( bakter, kingloom, amööb) · Väga väikesed · Iseloomulik väliskuju · Aine- ja energiavahetus toimu ühe rakumebraani kaudu ( käitub kui tervik rakk) Hulkraksed koosnevad erinevatest rakkudest, rakud moodustaad koe · Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitusega · Nt: selgroogsed , selgrootud, taimed, lomad Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 4 loomset põhikude: Närvikude pikad järkelised rakud, hõredalt ; erutusvõime Sidekude vedel(veri), tahke(luu), elastne (kõõlised) ; paiknevad hõredalt, palju rakuvaheainet Lihaskude südame-, vööt-, sidelihaskude ; võime kokkutõmbuda ; pikad rakud
tuumamembraaniga ja asub tsütoplasmas tuumapiirkonnas. Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, tsentrioolod, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks ja lüsosoomid. Bakterirakke iseloomustavad: 1. viburid, mis aitavad liikuda; 2. karvakesed ehk piilid, raku pinnal olevad algulised karvakesed, mis on vajalikud kinnitumiseks; 3. aerosoomid ehk gaasivakuoolid, mis reguleerivad vees elavatel tsüanobakteritel raku erikaalu; 4. spoorid, mis moodustaad bakteritel ebasoodsate tingimuste üleelamiseks: rakukest pakseneb, veesisaldus väheneb ja aineahetus aeglustub. Bakterite kuju ja suurus Väikseim prokarüoot on mükoplasma (0,2-0,3 m). Keskmise bakteri suurus on mõni m. Kuju alusel eristatakse 6 põhitüüpi: 1) kokid ehk kerabakterid 4) spiroheedid ehk keeritsbakterid 2) pulkbakterid ehk kepikesed 5) niitjad bakterid
tegelased. Samas oleks veider panna Professor ja Kapten samasse gruppi, sest nad ei toeta üksteist ega ole ka vastandid. Professor mängib lihtsalt Kapteniga ilma et viimasel sellest vähimatki aimu oleks. Jaotades tegelasi aga iseloomude või elusaatuste sarnasuste ja erinevuste alusel kujunevad hoopiski teistsugused grupid. Esiteks moodustub meeste grupp: sinna kuuluvad Indrek, Kapten ja Flavio. Seda gruppi hoiab koos Indrek, sest Flavio ja Kapten omaette gruppi ei saaks moodustada. Miks moodustaad need kolm meest ühise grupi? Indrek ja Kapten on mõlemad mõistuse inimesed. Nad peavad tegelema reaalsete inimestega, reaalsete asjadega. Nad mõlemad jätava kohati pinnapealse mulje ja on kinni enda asjades. Küll räägib Kapten jälle merest ja sellest, kuidas merel asjad käisid. Naljaka tõigana võib välja tuua selle, et Professor soovitas Kaptenile lugemiseks samuti kergestiseeditavamaid raamatuid, mis omakorda markeerib tegelase pinnapealsust.
2. Jeesus on Jumala poeg, tal on nii inimlik kui ka jumalik loomus. 3. Jeesus sündis Neitsi Maarjast, tema isa oli Jumal. 4. Jeesus tõusis surnuist üles ja siirdus pärast surma põrgusse, kust läks kolmandal päeval taevasse, kus elab tänini. 5. Jeesus istub Jumala paremal käel ja tuleb viimsel päeval elavate ja surnute üle kohut mõistma. 6. Püha Vaim oli juba Loomise juures ja tema kaudu tegutseb Jumal maailmas tänini. 7. Kristlaste pere moodustaad nii maapealne kui ka taevane Kirik. Kõik kristlased (Kiriku liikmed) on pühad. 8. Jeesus suri inimeste eest, võttes nende patu enda kanda ja lunastas kõik, kes temasse usuvad. 9. Elu jätkub pärast surma. Kunagi saavad kõik inimesed uue hävimatu keha ja igavese elu. Põhivoolude kujunemine ja kiriku ajaloo põhipunktid Kristlusel on palju voole ehk konfessioone. Algkatoliikliku kristliku kiriku usutunnistuse konsensusliku variandi määras Nikaia kirikukogu 325
Hüdrofiilne pea ja 2 hüdrofoobset saba. Pea (glütserool+ fosforhappe jääk), saba koosneb kahest rasvhappejäägist. Erinevates keskkondades fosfolipiidid käituvad ja organiseeruvad erienvalt. Fosfolipiidid vees on pead väljapoole ja sabad sissepoole ja õlis vastupidi (pead sees, sabad väljas). Fosfolipiidid moodustuvad kaksikkihte, mis on biomembraanide ehituslikeks alusteks. Fosfolipiidide funktsioonid: olek määrab biomembraanide ehituse ja teatud talitlused. Fosfolipiidid moodustaad närve katva müeliinkihi (isoleerkiht). Müeliinita ja müeliiniga neuronid. Fosfolipiidid on pindaktiivsed ained, mis väldivad biostruktuuride kokkukleepumist, nt kopsudes. Enneaegsetes vastsündinutes on neid vähe ja kui neid juurde ei panda, tekib hingamise distress ja siis on kööga. Fosfolipiidid on emulgaatorid (emulgaator seob hüdrofoobse ja hüdrofiilse systeemi ühtseks tervikuks), bioloogilised vedel emulgaatorsüsteemid on: veri, piim. Emulgaatoritel põhineb pesemisvüime