olevate ahjude korstnaid Õhukeste seinalistele või pottahjudele korstnaid toetada ei tohi kehtivad üldjoontes samad nõuded nagu eraldiseivate korstnate Ahju temperatuuri deformatsioonide mõjul ahju peale ehitatud korsten nihkub mõne mm üle alla ja selletõttu laguneb kiiremini kui eraldiseisev korsten Korstna kõrgus alates kolde restist peab olema vähemalt 5 meetrit Monteeritavad moodulkorstnad Moodulkorstnad on väga head ka hoome külmemates osades, sest nende materjalid on halvad soojusjuhid. Keramsiid plokid, mille sisse paigutatakse samott torud ja selle vahele 5 cm paksune mineraalvill (raske mineraalvill) Moodulkorstnad on ka kaalult kergemad, kuid noraaltellisest laotud korsten. Moodulkorstnad on kiiremini ehitatavad. Moodulkorstna lisad: kasutatakse samott mooduleid nn. kolmikud, põlved jne. Vastavalt küttekolletele raiutakse plokki augud ja tuuakse samott lisad välja
Kergbetoonplokkidest müüritis baseerub tsemendil ja sellele mõjuvad temperatuurimuutused, mis väljenduvad müüritise kahanemises ja paisumises. Et müüritisse ei tekiks pragusid, tuleb see laduda minimaalarmeerimisega- üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. [5, p. 246] 1.3 . Kergbetoonplokkide kasutusvaldkonnad Vundamendid ja soklid Välis- ja siseseinad Ukse-ja aknaavade silded Moodulkorstnad Maja seina ploki laius valitakse hoone mahu ja seintele mõjuva koormuse järgi. Vastavalt kasutuskohale valitakse õige survetugevusega plokk. [5, p. 246] 1.4 . Kergbetoonplokkide omadused [5, p. 246] On tugevad, vaatamata kergusele Võimaldavad ehitada nii all- kui pealpool maapinda On madala niiskusimavusega ja külmakindlad On hea töödeldavusega ja puiduga samaväärse soojapidavusega On hingav materjal ja loob hoones meeldiva sisekliima
Luugid peavad olema tihedalt suletavad. Läbi vahelagede minnes peab olema korstnal ümber vaba ala, kuna kivi paisub. Korstna siseseinast peab olema 250 mm põrand, kui on vill on vahel siis peab olema 100 mm välisseinast. Kuni 30 mm põrandalaud võib ulatuda korstnani. Korstna ja laepennide vahe peab olema vähemalt 100 mm Korstnasse ei tohi panna pöördsiibrit. Siiber, mis pannakse korstnasse võiks olla tahapoole kaldu, et kondents vesi ei jookseks sisse. Moodulkorstnad. Metallist torud topelt seinaga. Sees on tulekindel soojustus. Tuleohutus nõuded on tootja poolt kaasa pandud. Metallkorstnal käib vits peal, mis ühendab liited. Liited tuleks kokku suruda. Vill peaks olema ilusti vahel. Üks variant on keskel keraamiline toru ja ümber kivi. Sees võib olla samot või portselan toru. Kivid on omavahel ühendatavad. Kõikidel moodulkorstnatel on eri nõuded, mis on kaasas juhistega. Üks variant on laavakivist, mida võib laduda spetsiaalse seguga.
pööningu osa. Korstna probleemidele ja renoveerimisvajadusele viitavad: praod korstna välispinnal; tõmbe puudumine, küttekeha ajab suitsu sisse; tellisepuru korstna sisemuses; tühjenevad vuugid; pigi korstna seintel; lagunev korstnapits. Enne renoveerimist tuleb korsten hoolikalt puhastada. Telliskorstnate tühjaks pudenenud vuugid tuleb renoveerimise käigus täita. Tänapäeval on selleks võimalus kasutada renoveerimissegu (Schiedel Moodulkorstnad OÜ): renoveeritava korstna alumisse ossa tehakse vastav avaus, võimalusel kasutatakse tahmaluugi ava. Suletakse porolooni vms abil korstna olemasolevad ühendusavad (sleped jms.) ning vajadusel eemaldatakse vana siiber; seejärel puhastatakse korsten spetsiaalse kettpuhastaja ning harjade abil; puhastatud korstnalõõr niisutatakse seestpoolt veega ning paigaldatakse allpoololevast avast vastav renoveerimissegu laialijaotav element (näiteks poroloon)
annaabi.ee 
