takistus.... ....) 10. Koosta ruudulisele lehele tabeli pohjal graafik, kus horisontaalteljel asuvad (Sinu poolt vabalt valitud) pinge vaartused, moodetuna voltides, pustisel teljel aga vastavad voolutugevuse vaartused. (tehtud) 11. Kirjelda oma valitud joont? Skitseeri (joonesta vaba kaega) graafik siia lehele Vastus: Graafikul on joon mis liigub diagonaalselt ulespoole. 12. Arvuta iga moodetud pinge ja voolutugevuse jaoks nende jagatised. Kanna need tabeli kolmandasse ritta. Mida markad? Vastus: Koikide jagatiste vastusteks on 5 13. Kliki lambil ning loe ekraani alumisest servast, mis sinna on kirjutatud? Vastus: Ekraani alumises servas on kirjutatud takistus 10 Ohmi 14. Muuda esimese lambi takistus 2 korda suuremaks ja teise lambi takistus 2 korda vaiksemaks ning jalgi kuidas muutub pinge lambi klemmidel ja kuidas voolutugevus lambis
ortodroom- Kaardi pinnale kantud suurringi kaar, sferoidi pinnal koige otsema tee joon loksodroom- joon, mis loikab koiki meridiaane ühe ja sama nurga all Kaugseire kui ruumiandmete saamiseviis- primaarsed andmed(kaugseire,maamootmine) ja sekundaarsed andmed(olemasolevate andmete kasutamine). Kaugseire objekti vaatlemine voi objekti omaduste kohta teabe kogumine vahenditega, mis on objektist eemal. Peamiselt moodetakse aluspinnalt peegeldunud voi kiirgunud elektromagnetkiirgust. Moodetud kiirguse andmed teisendatakse seejärel andmete kasutajale vajalikeks suurusteks. Tuntumad Maad uurivad satelliidid- Elektromagnetkiirguse lainepikkusteskaala- spektri nähtav piirkond, lähisinfrapunane spektripiirkond, soojusliku infrapunase piirkond, mikrolainepiirkond raadiolainepiirkond. kaugseire mootmised erinevates spektrivahemikes- spektraalsed signatuurid- aluspinna SS defineeritakse kui spektri lühilainelises piirkonnas kindla spektraalse lahutusvoimega moodetud
Soolsuseks isenditerikas (ligikaudu 1 % kogu maailmamere kalasaagist nimetatakse lahustunud mineraalsoolade massi merevee puutakse Laanemerest); Noor meri (ca 10000 aastat); Suur massiuhiku kohta, mida klassikaliselt valjendatakse promillides vesikond; Talvel osaliselt jaaga kaetud. Laanemere (). Tanapaeval on ule mindud praktilisele soolsuse skaalale alambasseinid. Helsingi Komisjoni poolt heaks kiidetud. (PSU), kus instrumentaalselt moodetud elektrijuhtivuse, Laanemere jaotus on jargmine: Laanemere avaosa (Baltic temperatuuri ja rohu abil maaratakse merevee soolsus empiirilise Proper), Pohjalaht (Gulf of Bothnia), Soome laht (Gulf of algoritmi abil. Meres esinev jaa jaotatakse tema tekke (paritolu) Finland), Liivi laht (Gulf of Riga), Taani vainad ja Kattegat (Belt jargi: merejaaks (merevee kulmumisel tekkinud jaa, moodustab Sea and Kattegat)
Tardumise l6puks on ajavahemik kipsi vettevalamise hetkest kuni momendini, kui n6el ei tungi enam taignasse iile 1 mm. Katsetulemused n?iidat akse punhis 5. 3. 4.4. Painde- ja survetugevuse miif,ramine Painde- ja survetugevuse miiiiramiseks valmistatakse normaalkonsistentsest taignast 6 proovikeha - prismat, mS6tmetega 40 x 40 x 160 mm. Proovikehade valmistamiseks voetakse 1200 g kipsi, mis valatakse 20 sekundi viiltel n6usse, millesse on eelnevalt moodetud normaalkonsistentse taigna saamiseks vajalik veehulk. Segu segatakse intensiivselt 60 sekundit ning seejiirel valatakse vormidesse. Proovikehade tihendamiseks koputatakse vormi 5-6 korda vastu lauda. Peale tardumise algust l6igatakse vormi pind laia pahtlilabidaga tasaseks. Uks vormi tiiis jiietakse toatemperatuuril kivistuma, teine pannakse kuivatuskappi. Mitte varem kui 120 minuti piirast kipsi ja vee segamise momendist alates (meie puhul n[dala
pinnakihtidesse. Tousev hoovus · Selgitada moisteid absoluutne ohuniiskus, suhteline ohuniiskus, kastepunkt absoluutne niiskus-nimetatakse uhes kuupmeetris niiskes ohus leiduva veeauru massi grammides ( g/m3 ) suhteline niiskus-nimetatakse ohus oleva veeauru rohu ja samal temperatuuril ohku kullastava veeauru rohu suhet valjendatatuna protsentides ( % ) kastepunkt- temperatuur, mille juures kullastatud veeauru rohk on vordne moodetud veeauru rohuga ( O C ) · Selgitada moisteid ohu eriniiskus, veeaururohk, kullastunud ohuniiskus eriniiskus-antud ruumalas leiduva veeauru massi suhe samas ruumalas oleva niiske ohu massisse ( g/kg ) veeaururohk- rohk, mida tekitavad veeauru molekulid oma kaootilisel liikumisel (mb, hPa) kullastunud ohuniiskus- suhteline õhuniiskus on 100% · Iseloomustada adiabaatilist protsessi ning sellega seotud nahtusi.- protsessi kaigus ohumassi puhul ei esine energia ulekannet umbritsevaga
korgem temperatuur vastavalt eelnevale valemile . Küllastava veeauru rõhk igal temperatuuril on oma teatud maksiaalne veemolekulide piir ja seda iseloomustatakse sellega. Kui piir on ületatut tekib kondensatsioon. Ja selle valem E=6.107*10 7.665t/243.33+t Magnuse valem Õhus olevate gaaside veeauru rõhku saab arvutada kahel meetodil: 1) antud temperatuuril veeauru kullastava rohu E ja suhtelise niiskuse RH korrutamine, e = E RH, 2) psühromeetriga moodetud kuiva ja marja termomeetri naitude sisestamine Tegijapoiss 2010 psuhromeetrilisse valemisse. Suhteline ehk relatiivne niiskus Õhus tegelikult oleva veeauru rõhu suhe samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhusse , harilikult väljendatakse protsentides. RH= e/E*100% (RH=Relative Humitidy) Psühromeeter. Kahest ühesugusugusest termomeetrist koosnev seade, milles ühe termomeetri reservuaari niisutatakse (marja marliga). Auramise tõttu langeb marja
Nii võib kogu vaatlusperioodi andmete põhjal koostada vooluhulkade kestuskõvera ehk vooluhulkade esinemiskõvera. Sellelt kõveralt saab määrata näiteks Q75%või Q50%, mis on 75%-se ja 50%-se tagatusega vooluhulgad. Vaatlusandmete põhjal saab koostada empiirilise ületustõenaosuskõvera. Selleks järjestatakse rea liikmed kahanevasse ritta ning valemist 3 arvutatakse iga rea liikme empiiriline ületustõenaosus p. Et empiiriline uletustoenaosuskover holmab vaid huvipakkuva naitaja moodetud vaartusi ning mootmisaastate seas ei pruukinud olla eriti veerohkeid, annab voimalikest tippvooluhulkadest oigema pildi toenaosusteoorial pohinev teoreetiline uletustoenaosuskover. Selle kovera abil saab maarata arvutussuurusi, mille uletamine on toenaoline (voimalik). Vooluhulkade teoreetilise uletustoenaosuskovera koostamiseks on vaja teada rea aritmeetilist keskmist Q , variatsioonikordajat Cv ja asummeetriakordajat Cs. 24
annaabi.ee 
