· Valitsejate lossid, raekojad · Elamud, tööstusehitised II SKULPTUURIKUNST- (lad. Sculptura- "raidkunst") tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid 1. Ümarplastika-töödeldud ja vaadeldav igast küljest 2. Reljeef- figuurid või ornamendid eenduvad pinnast millega nad on seotud (harva on sellesse süvendatud). · Võib olla süvend-, madal-, kesk-, või kõrgreljeefi Skulptuur võib otstarbe järgi jaguneda ka: 1. Vabaplastika- asukohast sõltumatu 2. Monumendina- esineda ansamblis 3. Ehitusplastika või pargiskulptuurid- seotud ehitistega või pargikujundusega 1 III MAALIKUNST- unikaalne (kordumatu) värviline kujund tasapinnal 1. Seina- e monumentaalmaal- fresko, 2. Tahvelmaal- transporditav pilt, mille aluseks on nt puuplaat või lõuend 3. Miniatuurmaal- (it., lad.- miniare- "mennikuga värvima") e. raamatumaal: nt. käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal
koraalifantaasiad, eredad karakterpalad koraali teemadel, kus muus. iseloomu määrab koraali tekst. Tähtsaim kogumik "Oreliraamatuke". "Hästitempereeritud klaviir" sisaldab 24 prelüüdi ja fuugat kõikides mazoor- ja minoorhelistikes. Fuugad enamik tema kontsertlikest oreliteostest sisaldab fuugasid. Vaheldumisi aariate ja duettidega sisaldab fuugasid ka tema teine peateos Missa h-moll. Elu lõpul kirjutas ta teoseid, mida võiks käsitseda tema kompositsioonitehnika omapärase monumendina. Viimased neist on kaks kammermuus.tsüklit "Muus.line ohver" ja"Fuugakunst", mõlema aluseks on kogu tsükli ulatuses üksainus põhiteema, mid aon püütud võimalikult mitmekülgselt ära kasutada. "Fuugakunst" on omalaadne tippteos, mis lõpetab Mad.maade koolkonnaga alanud polüfooniakunsti kõrgaja. Bach alustab suhteliselt lihtsa konstruktsiooniga fuugadest ning liikus aina suurema keerukuse suunas, tuletades ühest teemast väga erinevaid muus.lisi karaktereid
Jaguneb: · Kõrgreljeef peaaegu ümarplastiline töötlus · Madalreljeef üsna tasapinnaline töötlus · Süvendreljeef esineb peamiselt Egiptuse kunstis Skulptuur jaguneb ka otstarbe järgi: 1. vabaplastika asukohast sõltumatu 2. ehitusplastika seotud ehitisega või pargikujundusega(pargiskulptuurid) 3. monumentaalplastika kindla asukohaga, kuuluvad arhitektuursesse ansamblisse(monumendina) MAALIKUNST on kordumatu värviline kujund tasapinnal: 1. seinamaal nt. Fresko, kus maalitakse niiskele lubikrohvitud pinnale 2. tahvelmaal maalitakse vabalt ümberpaigutavale alusele, oli tuntud antiikajal, Lääne- Euroopas levib alates 12 sajandist 3. raamatu- ehk miniatuurmaal 4. mosaiikmaal, kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil: niiske mördi sisse surutakse värvilisi kivikesi või klaasikilde 5. klaasimaal e
- Sümbolism ,,Koit ja Hämarik" (suudlevad kujud) - ,,Noorus kaob" - Uputatud laeva monument Sevastoopolis - Mitmed tema tööd tehtud pirnipuust - Russalka monument 1902, eraisikutelt korjatud raha eest, 1893 uppunud laeva auks, kõrgel granaatalusel ingel, käes õigeusu rist, suunatud laeva uppumiskoha poole. - Vabadussõja teemalised monumendid nt. Kalevipoja kuju Tartus (1933). Vaidlusi tekitas müütilise tegelase kujutamine vabadussõja monumendina, kalevipoeg pooleldi riietatud, toetub mõõgale, eeskujuks Heraklese skulptuurid. Nõukogude okupatsiooni ajal võeti maha. Tänaseks taastatud, aga originaal kadunud. - Kultuuritegelastega seotud monumente nt. Lydia Koidula monument Pärnus Koidula pargis, toetub lüürale, vaatab kaugusesse. - Kreutzwaldi monument võrus Tamula järve ääres. - Vabadussõja monument Pärnus - Meretemaatikaga seotud töö ,,Laevahukk"
Tüüpiliselt klassitsistlikud on monumendil langetatud tõrvikutega allegoorilised tiivulised figuurid. Napoleoni vastases sõjas oli üheks Vene väejuhiks kindralfeldmarssal Michael Andreas Barclay de Tolly, kes pärines Liivimaalt. Tema mausoleumis Jõgevestes, mille 1823.a. ehitas Vassili Demut Malinowski (1779 1846), on Barclay de Tollyt kujutatud antiikaegse väejuhina, kelle pea kohal hoiab võidupärga Minerva. Sama kunstnik modelleeris väejuhi büsti, mis püstitati monumendina Tartu kesklinna 1849.a. Klassitsismiajastul kasvas Eesti kultuurielus maalikunsti ja graafika osatähtsus. Hakkas kujunema uusaegset tüüpi kunstielu, mille tähtsateks osadeks on kunstinäitused ja oma kohalik kunstiharidus. Üllatavalt vara, juba 1798,toimus esimene avalik kunstinäitus Tallinnas. Sellel eksponeeriti Lääne Euroopa 16 18.saj. maalikunstnike teoseid, aga ka maalide järgi loodud vasegravüüre. 19.saj. olid maalikunsti ja graafika loojad ning tarbijad
ning isegi agulist vaadates sobib selle viltune kuju logudele hüttidele taustaks. [6] Sellega oli lihtsate kõrgusesse püüdlevate pilvelõhkujate aeg läbi. Arhitektid üle maailma hakkasid võistlema erikujuliste pilvelõhkujatega. Koolhaas projekteeris sellest tingituna Dubaisse, ,,pilvelõhkujate mekasse", lihtsa lapiku 300 meetri kõrguse pöörleva pilvelõhkuja valgest betoonist, mis seisaks uute erikujuliste pilvelõhkujate ringi keskel monumendina. Remi kahjuks pole seda siiski ehitatud, kuid ta lootus püsib. [6] Shenzhenis 2013. aastal valminud pilvelõhkuja on saanud hüüdnime ,,miniseelik" oma 36-meetri kõrgusel asuva konsoolse vormi pärast. Tegemist on börsihoonega. Ka linnaplaneerijana tuntud Koolhaas on jätnud konsoolse osa alla alles linnaruumi ning konsoolse osa peale loonud eraldi privaatse välisosa. [7] See hoone on hea näide Corbusier eeskujust. Corbusier' üks viiest põhimõttest oli teise korruse
annaabi.ee 
