metsades veel läänetsuuga (Tsuga heterophylla) ja hiigel-elupuu (Thuja plicata), rannikupiirkonnas aga sitka kuusk (Picea sitchensis).[6] Oregonist lõuna poole esineb väiksema intensiivsusega metsapõlenguid mõnekümne aastase vahega. Selles piirkonnas domineerivad segametsades rohelise ebatsuuga kõrval veel põlengutele vastupidavad, pikaealised ja suured puuliigid, nt suhkrumänd (Pinus lambertiana), kollane mänd (Pinus ponderosa), läänemänd (Pinus monticola), kalifornia lõhnaseeder (Calocedrus decurrens), hiigelnulg (Abies grandis), hõbenulg (Abies nobilis), tore nulg (Abies magnifica) ja hall nulg (Abies concolor). Hajusalt esineb ka teisi puuliike, näiteks suurimad rohelised ebatsuugad kasvavad koos ranniksekvoiadega (Sequoia sempervirens). Leviku ülempiiril esineb koos temaga ka Mertensi tsuuga (Tsuga mertensiana). Laialdane rohelise ebatsuuga raiumine on aidanud tal oma populatsioonide levikupiirkonda säilitada, kuid piirkondades, kus
omadusi. Kuna aretamise käigus on buckfasti mesilast ristatud 14 erine- kloostris aretustööga va mesilasrassiga (inglise mesilane, Apis ligustica, A. carnica, A. cecropia, ei tegeldud ja mesi- A. caucasica, A. intermissa, A. mellifica mellifica, A. mellifica lehzeni, lasemasid paljundati A. fasciata, A. cypria, A. central anatolica, A. sahariensis, A. macedonia vaid oma mesila tar- athos, A. monticola), siis on ta neilt kõigilt midagi pärinud. beks, kuid lähitulevi- kus (eeldatavalt juba Buckfasti mesilase saamislugu sel aastal) kavatsetak- 73 aastat, aastatel 1919 kuni 1992, töötas saksa rahvusest munk vend se aretusega uuesti Adam (pärisnimega Karl Kehrle, 1898–1996) mesindusjuhina Inglismaal algust teha
Diploxylon (okkad on lühivõrsetel 2...3-kaupa kimbus, ristlõikes poolümarad, kesksilinder kahe juhtsoone kimbuga, tiib ümbritseb seemet tangidetaoliselt). Alamperekond Haploxylon jagatakse omakorda sektsioonideks Cembra (Pinus cembra alpi e. euroopa seedermänd, P. cembra subsp. sibirica siberi seedermänd, P. koraiensis korea seedermänd, P. pumila kääbus-seedermänd, P. flexilis painduv mänd), Strobus (P. strobus valge mänd, P. monticola läänemänd, P. lambertiana suhkrumänd, P. peuce makedoonia mänd, P. wallichiana pisarmänd). Mändide puit on värvuselt kelekollakast maltspuidust eristatava kollakas- või punakaspruuni lülipuiduga, mis hakkab tekkima peale 40. eluaastat. Puidu tihedus on 500...530 kg/m3. Männi puit on vaigukäikude rohkuse tõttu väga vaigune, need on suuremad kui kuusel ja lehisel ning paistavad kevadpuidu ristlõikes tumedate ja sügispuidus heledate tüppidena. Heleda
veidi laiuvaks. Tüve koor noortel puudel sile ja punakas, vanematel puudel pikirõmeline ja hallikaspruun. Tsoon V. 1853. Areaal: Hiigel-elupuu kodumaaks on Põhja-Ameerika, kasvades rannikualadel ja jõeorgudes alates Alaska lõunaosast kuni California põhjaosani. Kaljumäestikus tõuseb kuni 2100 m. kõrgusele üle merepinna. Moodustab segapuistuid koos teiste okaspuuliikidega (Picea glauca, P. sitchensis, P. engelmannii, Pseudotsuga menziesii, Pinus monticola jt.). Võrsed: lapikud, lamedad, vanemad helepruunid, ümarad, kaetud soomustega. Pungad: väikesed, peidetud soomuste alla Okkad: soomusjad, keskmisel soomusel pealküljel piklik õlinääre. Soomused pealt tumerohelised, alt üsna valkjad. Külgmised soomused hoiduvad võrsele. 14 Käbid: munajasovaalsed, helepruunid, 1...2 cm pikad, 10...12 soomustepaariga. Seemned
Tüve koor noortel puudel sile ja punakas, vanematel puudel pikirõmeline ja hallikaspruun. Tsoon V. 1853. Areaal: Hiigel-elupuu kodumaaks on Põhja-Ameerika, kasvades rannikualadel ja jõeorgudes alates Alaska lõunaosast kuni California põhjaosani. Kaljumäestikus tõuseb kuni 2100 m. kõrgusele üle merepinna. Moodustab segapuistuid koos teiste okaspuuliikidega (Picea glauca, P. sitchensis, P. engelmannii, Pseudotsuga menziesii, Pinus monticola jt.). Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: lapikud, lamedad, vanemad helepruunid, ümarad, kaetud soomustega. Pungad: väikesed, peidetud soomuste alla Okkad: soomusjad, keskmisel soomusel pealküljel piklik õlinääre. Soomused pealt tumerohelised, alt üsna valkjad. Külgmised soomused hoiduvad võrsele. Käbid: munajasovaalsed, helepruunid, 1...2 cm pikad, 10...12 soomustepaariga. Seemned valmivad esimesel aastal ja on ümbritsetud tiivaga.
annaabi.ee 
