1) Ammooniumnitraat (N=34%) 2) Ammooniumsulfaat (N=21%) 3) Karbamiid (N=46%) 4) Kompleksväetis YaraMila Cropcare 61224 (N:P:K= 6:5:20) •) Vältida tuleks Cl sisaldavaid väetisi •) Saab väetada ka lehtede kaudu või tilkkastmissõsteemi abil sobivad lahustuvad kompleksväetised 5 Väetamine maheviljeluses • Kodusõnnik • Väetised: Monterra, Biolan, Algomine Öko • Kevadel anda kasvu ergutamiseks lehe kaudu Allgrow’, Bioplasma, Humistari või virtsa vesiahust • Ca puuduse korral puutuhk või lubi 6 Taimekaitsetöödmehaaniline ja keemiline • Ennetav tõrje on esmatähtis • Reavahed herbitsiidiga • Sõstraklaastiiva ja sõstranõvakoi puhul tuleb kahjustatud oksad ära lõigata
Väetiste kogused enne istutamist lämmastikuvajadus: N-i 190 kg/ha • fosforivajadus: P2O5: 65 kg/ha • kaaliumivajadus K2O: 220 kg/ha • kaltsiumivajadus CaO: 220 kg/ha • magneesiumivajadus MgO: 40 kg/ha Väetamine • Enne esimest maaharimist (aprilli lõpus) manustan põllule dolomiidijahu 1100 kg/ha • Enne istutamist (mai keskel, pärast öökülmasid) manustan põllule NPK 11-9-20 väetist 722 kg/ha ja Patenkali väetist 253 kg/ha • Kasvuperioodil väetada Monterra 13-0-0 väetisega 111 kg/ha • https://www.youtube.com/watch?v=GJiO2PkK82I Taimekaitsetööd • Kahjustajatest tuleb tõrjuda punast kedriklesta, lehetäisid, karilasi, ripslasi, jahukastet, ebajahukastet, antraknoosi, valgemädanikku, närbumistõbe ja hahkhallitust. Veel võivad kurke kahjustada nälkjad ja teod. Taimekaitse tabel Tõrje Kahjustajad Preparaadid Ooteaeg aeg
Kõrvitsale eelnev kultuur: Harilik sibul. Vaja: N 235kg, P 105kg, K 385kg, Ca 192kg, Mg 47kg. Sügiskünni alla: 795 kg dolomiidijahu, millega saab 159kg Ca Põhiväetus enne külvi: NPK 11-09-20 väetist 909 kg, millega saab mulda 100kg N; 81,81kg P2O5; K2O 185kg; 14kg Mg, 14kg Ca Puutarhan PK 3-5-20 väetist 464kg, millega saab mulda 23,19 kg P2O5, 14kg N, 93kg K2O, 14 kg MgO, 19kg Ca. Patenkali väetist 357 kg, millega saab 107 kg K2O ja 21 kg MgO Kasvuaegne väetus: Monterra 13-0-0 väetist 931 kg, millega saab mulda 121 kg N-i. HAIGUSTE JA KAHJURITE TÕRJE Kõrvitsa kasvatamisel on oluline pöörata tähelepanu haigustele ja kahjuritele. Mõningatel kuumadel suvedel võivad lehetäid pidurdada taimede, eriti just noorte, arengut. Suuremaid taimi kahjustab kedriklest. Esimeste kahjurite avastamisel tuleb hakata tõrjet tegema. Kui august on külm ja vihmane, siis võib areneda jahukaste. Kuigi selleks
kontsentratsioon ei tohiks olla üle 0,05-0,02%. Hea kastmisväetis on kaltsiumnitraat. Vesilahuse kontsentratsioon on 0,1-0,2% Pritsimiseks kasutatakse 1,0% vesilahuseid. Juurevälise väetamise efektiivsus on suurem, kui väetisi manustada pilves ilmaga või õhtutundidel. Pritsida võib mitu korda 7-10 päevaete vahedega. Suve teisel poolel ei tohiks lämmastikurikkaid väetisi kasutada. Maheviljeluses väetatakse musta sõstart kodusõnnikuga, seda laotakse reavahedesse. Väetised: Monterra, Biolan, Algomine öko. Kilemultsi kasutamise korral tuleks eelistada leheväetamist. Põõsaste kasvu ergutamiseks võiks kevadel anda lehe kaudu Allgrow', Bioplasma, Humistari või virtsa vesiahust. Kaltsiumipuuduse korral tuleks kasutada puutuhka või lupja. Tabel 6 lk 42 8. Taimekaitsetööd mehaaniline + keemiline Esmatähtis on ennetav tõrje. (terve istutusmaterjal, sortide mitmekesisus, põõsaste
annaabi.ee 
