16. Mis on tõrjuva prioriteediga süsteemid, millal neid kasutatakse? Preemptive-Priority Systems välistava/tõrjuva prioriteediga süsteemid Kõrgema prioriteediga tegum saab katkestada/välistada madalama prioriteediga tegumi töö. Võimaldab tähtsamatele tegevustele/protsessidele omistada kõrgema prioriteedi. Tuumaelektrijaam sissetungijale reageerimine on oluline, aga ülekuumenemine veel olulisem. Prioriteedid saavad olla: 1. Fikseeritud näiteks RM Rate monotonic sagedamini täidetavatel tegumitel on kõrgem prioriteet 2. Dünaamilised näiteks EDF Earliest Deadline First lähima piirajaga tegumi prioriteet kõrgeim Prioriteetide kasutamine võib põhjustada ressursside nälga ja osa tegumite mittepiisavat täitmist. 17. Mis on hübriidsüsteemid, milliseid variante teate? 1. Enamik süsteeme on segu mitmest võimalikust vaadeldud variandist 2. Sisaldavad perioodilisi ja sporaadilisi (juhuslikke) katkestusi. 3
Eriline tänu kuulub veel MSc. Laimi Truusile, kes oli suureks abiks ning kellel jagus kannatust nii töö juhendamisel kui ka välitööde praktiliste ja teoreetiliste küsimuste lahendamisel. Samuti tänan Elle Roosalustet heade nõuannete ja soovituste eest töö osas. Tänan ka Riikliku Looduskaitsekeskuse töötajaid Gunnar Seini ning Meelis Suurkkaske igakülgse abi eest. 46 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Abrams, P.A. 1995. Monotonic or unimodal diversity productivity gradients: What does competition theory predict? Ecology 76: 2019-2027. 2. Allilender, K., 1997. Soomaa Rahvuspark. Viljandimaa loodus. Viljandi, 4-7. 3. Allilender, K., 2000. Lamminiitude majandamine. Soomaa Rahvuspargi kaitsekorralduskava 2000 2010. Viljandi. 41 lk. 4. Barot, S. 2004. Mechanisms promoting plant coexistence: can all the proposed processes be reconciled? Oikos 106: 185-192 5. Benstead, P., Jose P
järeldamise definitsiooni Nüüd on võimalik veenduda, et soriitide paradoksid ei kehti hägusloogikas. Näiteks õunte rivi paradoksi korral ei ole eeldused Kui õi on roheline, siis õi+1 on roheline (1 ø i ø 100). enam täiesti tõesed, sest implikatsiooni järelduse tõesusaste on eelduse tõesusastmest väiksem. Mittetõestest eeldustest võib klassikalisel ja nõrgal järeldamisel teha suvalise järelduse. Mittemonotoonne loogika (ik non-monotonic logic) Laused võivad osutuda vääradeks, kui me saame konkreetse olukorra kohta täpsustatud informatsiooni. Klassikaline loogika on monotoonne, sest temas kehtib, et loogiliste järelduste hulk ei kahane eelduste hulga kasvamisel. Mittemonotoonsete arutluste korral see ei kehti. Lineaarloogika (ik linear logic) Lineaarloogika on klassikalise loogika laiendus, milles püütakse formaliseerida ressursside liikumisega seotud probleeme
teoreemi. 2.2.1 Monotoonsuseprintsiip Definitsioon. Ütleme, et jada (xn ) on 1) kasvav (increasing, неубывающая), kui xn+1 > xn iga n ∈ N korral, 2) rangelt kasvav (strictly increasing, возрастающая), kui xn+1 > xn iga n ∈ N korral, 3) kahanev (decreasing, невозрастающая), kui xn+1 6 xn iga n ∈ N korral, 4) rangelt kahanev, kui xn+1 < xn iga n ∈ N korral. Jada (xn ) nimetatakse monotoonseks (monotonic, монотонная), kui ta on kas kasvav või kahanev. Teoreem 2.11 (monotoonsuseprintsiip). Monotoonne jada (xn ) koondub parajasti siis, kui ta on tõkestatud. Kui (xn ) on seejuures kasvav, siis lim xn = sup {xn | n ∈ N} , kui (xn ) n→∞ on kahanev, siis lim xn = inf {xn | n ∈ N} . n→∞ Tõestus. Tarvilikkus on ilmne, sest iga koonduv jada on tõkestatud. Piisavus