Esimesi kristlikke kogudusi lõid apostlid 1. sajandil pKr. 381. aastal kuulutati kristlus Rooma riigiusuks ja sealt sai alguse ristiusu kiirem levik. Hiljem hakkasid ristiusku astuma ka roomlastega kokkupuutuvad barbarid. Frangid võtsid kristluse vastu 5. sajandi lõpul. Ülejäänud Euroopa rahvaste ristiusustamine toimus sageli läbi vallutuste. Islami usutunnistus seisneb kuulutuses. Ning sellega tunnistab moslem end monoteistiks ja eristab end juutidest ja kristlastest. Kes on selle usutunnistuse lausunud ega ole sellest vabal tahtel lahti öelnud, seda loetakse moslemiks. Islami usus naiste seis paraneb, sest prohvet olevat naistesse leebelt suhtunud ja võtnud arvesse nende nõuandeid. Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku ,,püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Ristisõjad kestsid 1096. aastast 1270. aastani.
VABASTATUD (HAKATI MASSILISELT ISLAMI USKU ASTUMA). KUNA ARAABLASED MOODUSTASID VALLUTATUD MAADES VÄIKESEARVULISE VALITSEVA ÜLEMKIHI, ANDIS SEE KOHALIKELE SUURNIKELE VÕIMALUSE TÕUSTA KÕRGETELE AMETIKOHTADELE. KUIDAS MOSLEMIKS SAADAKSE? SÕNASTAGE KOKKUVÕTLIKULT MOSLEMIKS OLEMISE DEFINITSIOON 1) USUTUNNISTUSEGA KUULUTATAKSE, ET POLE TEISI JUMALAID ALLAHI (AINUJUMALA) KÕRVAL JA MUHAMED ON ALLAHI PROHVET. MOSLEM TUNNISTAB END MONOTEISTIKS NING ERISTAB END JUUTIDEST JA KRISTLASTEST, KES MUHAMEDI PROHVETIKS EI PEA. USUTUNNISTUSE LAUSUMISE JÄRGSELT NIN SELLEST MITTE LOOBUNUD LOETAKSE MOSLEMITEKS; 2) PALVUS TULEB SOORITADA, NÄGU MEKA SUUNAS, VIIS KORDA PÄEVAS. EELNEVALT TULEB PESTA NÄGU JA KÄSI PUHTA VOOLAVA VEE ALL, SELLE PUUDUMISEL LIIVAGA. PALVUS VÕIB TOIMUDA MOSEES VÕI PALVEVAIBAL
pidid maksma maksu, millest moslemid olid vabastatud (hakati massiliselt islami usku astuma). Kuna araablased moodustasid vallutatud maades väikesearvulise valitseva ülemkihi, andis see kohalikele suurnikele võimaluse tõusta kõrgetele ametikohtadele. Kuidas moslemiks saadakse? Sõnastage kokkuvõtlikult moslemiks olemise definitsioon 1) usutunnistusega kuulutatakse, et pole teisi jumalaid Allahi (ainujumala) kõrval ja Muhamed on Allahi prohvet. Moslem tunnistab end monoteistiks ning eristab end juutidest ja kristlastest, kes Muhamedi prohvetiks ei pea. Usutunnistuse lausumise järgselt nin sellest mitte loobunud loetakse moslemiteks; 2) palvus tuleb sooritada, nägu Meka suunas, viis korda päevas. Eelnevalt tuleb pesta nägu ja käsi puhta voolava vee all, selle puudumisel liivaga. Palvus võib toimuda mosees või palvevaibal. Palvuse käigus laskutakse põlvili ja kummardatakse maani, loetakse usutunnistus ning palutakse õnnistust prohvetile ja kõigile
Seda seetõttu, et islam aktsepteerib kristlikke prohveteid: Aadam oli esimene prohvet ja Muhammad viimane. Sellegipoolest peab meeles pidama, et islami versioon sündmustest võib vahel erineda kristlaste omast. Näiteks, Ibrāhīm (Aabraham) pidi ohverdama oma poja Isma‘īli (Ismael), mitte Ishāqi (Iisaku), nagu piiblis kirjas on. Sellele vaatamata peetakse kõigis kolmes traditsioonis – judaismis, kristluses ja islamis – Aabrahami usu isaks, st esimeseks monoteistiks, ainsa Jumala järgijaks.5 Koraan on väljavõte taevas hoitavalt tahvlilt, millel on kirjas Jumala sõnad. 6 Koraan käsitleb kõiki inimesi puudutavaid teemasid, milleks on elutarkus, õpetused, eelnevate prohvetite elu, tunnustus ja seadused, kuid põhiteemaks on suhe Jumala ja inimkonna vahel. Lisaks jagab Koraan juhiseid õiglasele ühiskonnale, inimeste õigele juhtimisele ja õiglasele majanduslikule süsteemile