· Mõlemad + 3ml Barfoed reaktiiv · Segatakse ja kuumutatakse 5-10 minutit. · Jälgitakse sademe moodustumist. Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: - laktoosi juhul sade ei teki - glükoosiga katseklaasis tekkis sade. Järelikult taandavad monosahariidid ja oligosahariidid reageeruvad Cu2+ ioonidega, mille tulemusena tekkib punane sade (Cu2O), kuid happelises keskkonnas reageeruvad ainult monosahariidid, mis annab võimalust eristada taandavaid monosahariide oligosahariididest 1.2.6 Selivanoffi reaktiiv. Teoreetilised alused: Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool,eksoosidest aga hüdroksümetüülfurfurool Tekkivad ühendid reageerivad fenoolidega ja annavad värvilise produkti Üks selles protsessis kasutavaid reaktiive on Selivanoffi reaktiiv. Ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini kui aldoosidega. Töö käik:
taandavate suhkrute tulemusel positiivse tulemuse. Teises katseklaasis hüdrolüüsi ei toimunud ning Fehlingi reaktsioon positiivset tulemust anda ei saanud. 9 Eda Türi 142281 YAGB21 1.2.5.Barfoed’ reaktsioon Teoreetilised alused Barfoed’ reaktiiv kujutab endast vask(II)atsetaati Cu(CH3COO)2 lahust äädikhappes. Barfoed’ reaktiiviga saab eristada taandatavaid monosahariide oligosahhariididest. Nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske ainult monosahhariidid. Reaktsioon annab punase vask(I)oksiidi sademe. RCOH + 2 Cu2+ + 2 H2O → RCOOH + Cu2O+ 4 H+ Töö käik Valasin ühte katseklaasi 1 ml fruktoosi lahust ja teise katseklaasi 1 ml laktoosi lahust. Mõlemale lahusele lisasin 3 ml Barfoed’ reaktiivi, loksutasin ning kuumutasin alla 5 minuti. Tulemus
Mõlemad lahused värvusid on sinised. 4 Hoidsin kuumal vesivannil maksimaalselt 5 minutit. Punane sade tekkis aja jooksul esimeses katseklaasis, kuhu olin lisanud glükoosi lahuse. Järeldus: Glükoosi juhul tekkis sade, aga laktoosi puhul mitte. Me teame, et aandavad monosahariidid ja oligosahariidid reageeruvad Cu2+ ioonidega, mille tulemusena tekkib punane sade (Cu2O), aga happelises keskkonnas reageeruvad ainult monosahariidid, mis annavad võimalust eristada taandavaid monosahariide oligosahariididest. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Töö teoreetilised alused Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul tekib pentoosidest heterotsükliline furfuraal ja heksoodisest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad fenoolidega ja annavad värvilise produkti, mida sageli kasutatakse suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. . Üks selles protsessis kasutavaid reaktiive on Selivanoffi reaktiiv
Monosahhariidid - süsiniku aatomeid molekulis 3-6: · Riboos (C5H10O5) · Desoksüriboos (C5H10O4) · Glükoos (C6H12O6) · Fruktoos (C6H12O6) Oligosahhariidid - 2-3 on omavahel liitunud: · Maltoos e linnasesuhkur - kaks glükoosijääki · Sahharoos e suhkur (suhkrupeedist)- glükoosi- ja fruktoosijääk · Laktoos e piimasuhkur - galaktoosi- ja glükoosijääk Polüsahhariidid- palju monosahariide: · Tärklis · Tselluloos · Kitiin · Glükogeen Sahhariidide funktsioonid: · Energeetiline- üle poole energiavajadusest saame süsivesikutest · Varufunktsioon- taimedes tärklisena, loomades glükogeenina · Struktuurne- rakukestad, tselluloos, lülijalgsete kest · Transport · Kaitsefunktsioon- linad, antikehade koostis, kaitse ära külmumise eest · Atraktiivne ehk ligimeelitav- nektar · Bioregulatoorne- hormoonid
annaabi.ee 
