· paljude murele on kergem tõmmata tähelepanu, kui üksikisiku murele · koos tehes saab tööd jagada ja pakkuda paremaid lahendusi Ülesanne: · Õ lk 34-37 (uus õpik) · Õ lk 50-53 (vana õpik) · Sõnasta riigi ja kodanikuühenduste suhete põhimõtted ehk milleks on kodanikuühiskond vajalik? Riigi ja kodanikuühenduste suhete põhimõtted: · kodanikuühenduse kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonnagrupid. See väldib võimu monopoliseerimist ja stabiliseerib ühiskonda · kodanikuühiskond täiendab parteide tegevust ja ei lase neil liigselt domineerida · kodanikuorganisatsioonid mõjutavad poliitikat, osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta · kodanikuühiskond annab kogemuse, mis tuleb kasuks poliitilises konkurentsis ja vaidlustes. · Riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise.
valitsuse poliitika kohta. Miks on kodanikuühendused riigile vajalikud? *Kontrollivad, piiravad ja tasakaalustavad riigivõimu tegevust. *Kodanikuühendused teevad koostööd volikoguseda ja suhtlevad erakondadega. Seaduslikud meetodid, millega kodanikuühendused saavad mõjutada riigi poliitikat *osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel. *Avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta. Põhimõtted: *KÜ tasakaalustab erimeelsusi ja loob koalitsioone, sellega väldib võimu monopoliseerimist ja stabiliseerib ühiskonda. *KÜ kasvatab sallivust, koostöövõimet, omaalgatust. Kogemus, mida annab töö seltsides ja ühingutes tuleb kasuks poliitilises konkurentsis ja vaidlustes. *Monipoolne KÜ-d tauniv valitsemine kahandab usaldust ja suurendab rahva ükskõikust poliitika vastu. Heaoluühiskond ja heaoluriik. Heaoluriigi mudelid. HEAOLUÜHISKOND ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaliselt valitsus
inflatsiooni, ent tõstab tööhõivet iseregulatsiooni Maj tsükleid põhjustavad tarbimise ja investeerimise rahamassi kasvutempo kõikumine kõikumised Investeeringute kasvu tagab intressimäärade reguleerimine rahamassi kasv Kodanikuühiskonda on vaja, sest: · kodanikuühiskonna kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonnagrupid. See väldib võimu monopoliseerimist ning stabiliseerib ühiskonda. · täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt domineerida · osalevad seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldavad seisukohti valitsuse poliitika kohta. See annab rohkem võimalusi end kuuldavamaks teha gruppidele, kellega arvestada ei taheta (puudega, noored, vähemused). · loovad töökohti · riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib viimaste lugupidamise. Kodanikuühiskonda
inflatsiooni, ent tõstab tööhõivet iseregulatsiooni Maj tsükleid põhjustavad tarbimise ja investeerimise rahamassi kasvutempo kõikumine kõikumised Investeeringute kasvu tagab intressimäärade reguleerimine rahamassi kasv Kodanikuühiskonda on vaja, sest: kodanikuühiskonna kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonnagrupid. See väldib võimu monopoliseerimist ning stabiliseerib ühiskonda. täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt domineerida osalevad seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldavad seisukohti valitsuse poliitika kohta. See annab rohkem võimalusi end kuuldavamaks teha gruppidele, kellega arvestada ei taheta (puudega, noored, vähemused). loovad töökohti riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib viimaste lugupidamise. Kodanikuühiskonda
asjatundlikkust oma tegevusvaldkonnas. Partnerlus avaliku ja kolmanda sektori vahel omab erinevates maades erinevaid vorme, ent põhimõtted, millest riigi ja kodanikuühenduste suhted peaksid lähtuma, on sarnased. · Kodanikuühiskond on ühiskonna mitmekesisuse hoidja, sest selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonnagrupid. Arenenud kodanikualgatus võimaldab neid huve ka realiseerida, erimeelsusi ja lõhesid tasakaalustada, luua koalitsioone. See väldib võimu monopoliseerimist ning stabiliseerib ühiskonda. · Kodanikuühiskond täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt domineerida. Kodanikuorganisatsioonid mõjutavad poliitikat osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta. See annab rohkem võimalusi niisugustele gruppidele, kellega parlamendierakonnad tihti arvestada ei taha (nt puudega inimesed, noored, vähemused).
Põhiseadus: Põhiseadus on vaid normatiivne tuum, mida ümbritsevad asjakohased lisadokumendid ja kokkulepitud poliitilised normid. Põhiseaduslik on valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Põhiseaduslik võim on piiratud. (sisulised piirangud ja protseduurilised piirangud) Põhiseaduslikkust iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustus. Võimude lahusus ja vastastikune piiramine takistab võimu monopoliseerimist riigipea või väikese ringi tipp- poliitikute kätte. Peaaegu kõiki põhiseaduslikke reziime iseloomustab otsustamisprotsessi aeglus, vastutuse hajumine, paigaltammumine poliitikas. Õigused: Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit. Eraõigusega korraldatakse inimeste vahelisi suhteid. Eraõiguses on subjektid oma õigustes võrdsed. Eraõigus jaguneb: 1) Tsiviilõigus 2) Kaubandusõigus 3) Majandusõigus 4) Tööõigus.