a. elementaarosakestest tekivad aatomid ja lihtsad molekuli(H;He) ,,Suur pauk" (universum hakkas 13,7mld a.t. kujuteldamatult tihedast olekust pahvatuslikult paisuma) Keemiline ev-lihtsatest mol.moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid.(aminohapped-polüaminohapped-polümeerid)=ei võrdu algeliste elusolestega! Atmosf.puudus vaba hapnik. Atmosfääride omavahliste reakts.tulemusel moodustusid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohap,nukleotiidid, monosah). Monomeersete orgaaniliste ainete polümerisatsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid. Polüm.liitusid püsivateks polüm.kogumikeks, mis oliud ümbritsevad kk-st eraldatud. Rakts vajalik energ. Saadi ultravioletkiirg,soojuskiirg,õhuelektr. Bioev-elu tekkis vees. Protobiondid-esmased elukandjad, millest arenesid prokarüootsed rakud. Eluvormid:ürgaegkond-Prokarüoodid(3mld) Aguaegkond:bakterite ilmumine, hulkrakstete teke. Vanaaegkondhulkraksete loomade ehitustüüpide areng.keelikloomade kiire
juba sajandeid. Bio-polümeerid nagu proteiinid ( juuksed, nahk, osa luustruktuurist) ja nukleiin happed mängivad tähtsat rolli bioloogilistes protsessides. Eksisteerib ka palju muid looduslikke polümeere nagu näiteks tselluloos, mis on põhiline puidu ja paberi koostises. Polümeerid koosnevad pikkadest ahelataolistest molekulidest, mis on tehtud ühendades omavahel väiksemad molekulid, mida nimetatakse monomeerideks. Polüetüleen näiteks on saadud tuhandete monomeersete etüleenimolekulide ühendamise teel. Polümeeridel saab olla vaid kolme tüüpi struktuur: sirgjooneline, hargnev ja ristsiduv. Sirgjoonelised polümeerid koosnevad pikkadest lihtsatest monomeeriahelatest. Nailon ja polüvinüülkloriid (PVC) on sirgjoonelised polümeerid. Mõnedel sirgjoonelistel polümeeridel on keerdunud ahelad. Ahelad tõmbuvad venitades sirgu, aga jõu 8 lõppedes keerduvad jälle tagasi
Füüsikaline evolutsioon ''Suure paugu'' hüpotees 15 miljardit aastat tagasi üliväikese ja tiheda mateeriakogumiku plahvatuslik laialipaiskumine. Temperatuuri langedes tekkisid lihtsad aatomid, molekulid. Esmalt moodustusid kerged elemendid vesinik ja heelium, hiljem raskemad. 6 miljardit aastat tagasi tekkis päike, 4,5-5 miljardit aastat tagasi moodustusid planeedid. Keemiline evolutsioon Atmosfäärigaaside omavahelised reaktsioonid -> monomeersed orgaanilised ühendid. Monomeersete orgaaniliste ainete polümerisatsioon -> orgaanilised polümeerid. Polümeerid -> püsivad polümeeride kogumikud. Energia saadi reaktsioonideks ultraviolettkiirgusest, õhuelektrist. Tekkisid eeldused elu tekkeks. Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi · Sagedased vulkaanipursked · Maal puudus mullakiht · Maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega · Vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär (N2,CO2,SO2,H2,NH2,CH4)
c. PESU C, H, O d. SBR C, H, O, S e. POMS C, H, O, Si 3. Moodustage õiged paarid lähtudes ahela kujust. a. Kõrgtihe polüetüleen siksaki kujuline ahel b. Polüpropüleen heeliksikujuline ahel c. Madaltihe polüetüleen hargnenud ahel d. Polüimiid redelstruktuur e. Epoksüplast ristseotud ahel 4. Valige mida iseloomustab polümerisatsiooniaste. a. Monomeersete/koostisühikute arv makromolekulis b. Makromolekulide suurus/kuju c. Polümeeri polüdisperssusindeksit/keskmist molaarmassi 5. Moodustage sobivad paarid polümerisatsiooni viisi järgi. a. IIR katioonne ahelakasvu polümerisatsioon b. PET polükondensatsioon c. PVC vabaradikaalne ahelakasvu polümerisatsioon d. PEO tsükliavanemis polümerisatsioon 6. Kumb tunnus on iseloomulik ahelakasvu polümerisatsioonile võrreldes astmekasvu
abil liituda täiendavad fosfaatrühma (tähistatakse , , ) Lehekülg Täiendava fosfaatrühma lisandumine fosfoanhüdriidsideme abil 4. Nukleiinhape = polünukleotiid. Biopolümeerid, mille monomeersed ühikud, nukleosiidmonofosfaadid, on ühendatud 3'-5'- fosfodiestersidemetega. Monomeersete ühikute järjestust loetakse alati 5' 3' suunas. DNA on antiparalleelne kaksikheelik. Võib olla tsirkulaarne (prokarüootides) või lineaarne. Kompkaten ja tihedalt pakitud. Eukarüootne DNA kerituna ümber histoonvalkude moodustab nukleosoome. Eukarüootne mRNA (maatriks-RNA) vahendab geneetilist koodi. DNA transkriptsiooni käigus sünteesitakse heterogeenne tuuma RNA, kus vahelduvad intronid (vahejärjestused) ja eksonid (kodeerivad
Polümeere leidub sageli looduses. DNA, puit ja valk on kõik polümeerid. Looduslikud kiud nagu vill ja siid, on samuti polümeerid. Sünteetilisi polümeere valmistatakse alates 19. sajandi lõpust. Nad on aluseks kõigile sünteetilistele plastmassidele ja kiududele. Polümeerid koosnevad pikkadest ahelataolistest molekulidest, mis on tehtud ühendades omavahel väiksemad molekulid, mida nimetatakse monomeerideks. Polüetüleen näiteks on saadud tuhandete monomeersete etüleenimolekulide ühendamise teel. Polümeeridel saab olla vaid kolme tüüpi struktuur: sirgjooneline, hargnev ja ristsiduv. Sirgjoonelised polümeerid koosnevad pikkadest lihtsatest monomeeriahelatest. Nailon ja polüvinüülkloriid (PVC) on sirgjoonelised polümeerid. Mõnedel sirgjoonelistel polümeeridel on keerdunud ahelad. Ahelad tõmbuvad venitades sirgu, aga jõu lõppedes keerduvad jälle tagasi. See teeb mõned polümeerid elastseteks.
Nukleosiid-5'-trifosfaadid (NTP) on substraadiks nukleiinhapete sünteesil ja on head energiakandjad (ATP, GTP, CTP, UTP). Nukleotiidide koosseisu kuuluvad lämmastikalused toimivad äratundmisühikutena. Tsüklilised nukleotiidid on signaalmolekulid ja regulaatorid raku metabolismis ja reproduktsioonis. Fosforüülrühmad on omavahel seotud fosfoanhüdriidsidemetega. DNA Desoksüribonukleiinhape, monomeersed nukleosiidmonofosfaadid on omavahel ühendatud 3'-5'- fosfodiestersidemetega. Monomeersete ühikute järjestust loetakse alati 5'-3' suunas. DNA on ainult ühte tüüpi ja ühe kindla funktsiooniga. DNA on rakkudes antiparalleelse kaksikheeliksina, mis võib olla nii lineaarselt kui ka tsirkullaarselt. DNA diameeter on 2nm, see on väga kompaktne ja väga tihedalt pakitud. Eukarüootse raku DNA on pakitud ümber histoonivalkude ja nad moodustavad nukleosoome. Nukleosoomid pakitakse omakorda helikaalseteks filamentideks solenoidideks
2) sisemised protsessid, mida põhjustab ökosüsteemi eluskomponentide aktiivne elutegevus. Biosfääri arengu etapid: 1) maa kui tahke planeet kujunes välja 4,55 miljardit aastat tagasi; 2) elu tekkele eelnes keemiline evolutsioon, mille tulemusena moodustusid mitmesugused orgaanilised ühendid. Keemilises evolutsioonis eraldatakse kolm etappi: a) lihtsate orgaaniliste ühendite (aminohapete, nukleotiidide, monosahhariidide) teke; b) esimesel etapil moodustunud monomeersete ühendite polümeriseerumine (näit. polüsahhariidide teke); c) polümeersete orgaaniliste ühendite organiseerumine omaette süsteemideks (mikrokerad, mis võisid moodustuda maismaal; koatservaattilgad, mis võisid moodustuda vees). 3) bioevolutsiooni algus. Esimesed elukandjad ilmusid Maale 3,54 miljardit aastat tagasi, nendeks olid nn. protobiondid lihtsa ehitusega ilma tuumata pärmilaadsed anaeroobsed heterotroofsed organismid,
annaabi.ee 
