reprodutseerimine 13. Glükogeeni molekul koosneb alfa-D-glükoosi monomeeridest, mis on ühendatud alfa(1-- >4) glükosiidsidemetega. Molekul iseenesest on hargnenud kuna iga 8-12 glükoosi monomeeri tagant tekib hargnemine alfa(1-->6)glükosiidsidemega. Glükogeeni bioloogiliseks funktsiooniks on glükoosi varundamine (energia). Glükogeeni on maksas kuni 10%-i ja lihastes 1-2% lihasmassist Glükogeen kui varusahhariid sünteesitakse loomades kui glükoositase on kõrge 14. Tselluloosi monomeerseks koostiseks on beta-D-glükoos. Polümeer on lineaarse struktuuriga ja pikkus on vahemikus 2000-13000 glükoosijääki. beta-D-glükoosi jääkide vahel on beta(1-->4)glükosiidside. Tselluloosi bioloogiline funktsioon on ehituslik. 15. pH üks laine igal ensüümil erinevalt paigutatud x-teljel ja temperatuur üks laine tipp on umbes 50 kraadi juures, langeb seal valgu denaturatsiooni pärast 16. Hormonaalne signaaliülekanne Primaarne ülekandja: hormoon
alfa(1-->4) glükosiidsidemetega. Molekul iseenesest on hargnenud kuna iga 8-12 glükoosi monomeeri tagant tekib hargnemine alfa(1-->6)glükosiidsidemega. Glükogeeni bioloogiliseks funktsiooniks on glükoosi varundamine (energia). Glükogeeni on maksas kuni 10%-i ja lihastes 1-2% lihasmassist. 15. Skitseerige fragment tselluloosi molekulist. Selgitage, mis on tema a) monomeerne koostis b) polümeeri struktuur c) glükosiidsideme tüüp d) bioloogiline funktsioon Tselluloosi monomeerseks koostiseks on beta-D-glükoos. Polümeer on lineaarse struktuuriga ja pikkus on vahemikus 2000-13000 glükoosijääki. beta-D-glükoosi jääkide vahel on beta(1-->4)glükosiidside. Tselluloosi bioloogiline funktsioon on ehituslik. 16. Võrrelge tärklise ja tselluloosi: monomeerset koostist, glükosiidsideme tüüpi, polümeerset struktuuri, lahustuvust vees, bioloogilist rolli. TÄRKLIS TSELLULOOS
b) Rakk jaotab erinevate ülesannetega valgud eri organellide vahel. Niimoodi ei lähe substraadid ja produktid segi, ning vastupidised protsessid saavad korraga toimuda raku eri osades. c) Rakk saab kontrollida valkude aktiivsust erinevate lülititega: 1) Allosteeria ehk ligandi sidumisest põhjustatud tertsiaar-või kvarternaarstruktuuri muutus. Näiteks Proteiin Kinaas A cAMP puudumisel keskkonnast ei toimi. cAMP-i ilmumisel PKA tetrameer laguneb kaheks monomeerseks katalüütiliseks ja üheks dimeerseks regulatoorseks alaühikuks. Lisanäitena hemoglobiini ligand on O2, mille esialgne vähene sidumine viib hemoglobiini konformatsiooni, kus ta saab rohkem siduda. 2) GTPaaside superperekond. Siia alla kuulub näiteks RAS. GTPaas on aktiivne, kui talle on seotud GTP, inaktiivne, kui on seotud GDP. 3) Seriini, Treoniini, Türosiini fosforüleerimine mõjutab valgu aktiivsust. Kinaasid fosforüleerivad, fosfataasid defosforüleerivad
valk transporter, glükosidaas fosfotransferaas BglG on antiterminaatorvalk, mis seondub spetsiifiliselt operoni liiderjärjestusele. Seostumine toimub 32 nt-pikkusele märklaudjärjestusele RAT (ribonucleic antiterminator). Selle tulemusena stabiliseerub alternatiivne sekundaarstruktuur, mis lõhub transkriptsiooni terminaatori. -glükosiidide puudumisel on BglG fosforüleeritud BglF poolt, jääb monomeerseks ning pole võimeline seonduma RAT-ile. Fosforüleerimata BglG vorm aga dimeriseerub ja seondub RAT-ile, mille tulemusena transkriptsioon ei termineeru. Antiterminatsioon RNA polümeraasi modifitseerimise kaudu a) Faag lambda lüütilise tsükli geenide transkriptsioon RNA polümeraasi modifitseerimine faag lambda N valgu poolt võimaldab transkribeerida faag lambda lüütilise tsükli geene. Antiterminatsioonil osalevad ka E. coli valgud NusA, NusB, NusE (ribosoomi valk S10) ja NusG
annaabi.ee 
