Märgamiseks nimetatakse seda, kui vedelik mööda pinda tõkestamatult laiali voolab. Mittemärgamiseks nimetatakse seda, kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole. 17. Pindpinevusteguri tähis ja ühik. Tähis : ja ühik on 1N/m 18. Mida nimetatakse tahkisteks? Millised ained on amorfsed? Tahke aine millel on kristallstruktuur. Ja tahked ained millel kristallstruktuur puudub, nimetatakse amorfsekteks. 19. Millal on tegemist monokristalliga? Millal polükristalliga? Krisatllilises aines ehk tahkises paiknevad molekulid kindla korra järgi. Kui see süsteeb säilib üle terve ainekoguse, siis öeldakse,et tegemist on monokristalliga. Polükristallid on kristallilised ained , kus ainekogus koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. 20. Millal on tegemist anisotroopiaga ja millal isotroopiaga? Kristalli soojusjuhtivus ja tema optilised omadused sõltuvad samuti suunast. Sellist
peenikestes torudes, võrreldes vedelikutasemega suuremates torudes mis on peenikestega ühendatud. 21. Mis on tahkised füüsika seisukohalt? Ained, millel on kristallstruktuur 22. Mis on amorfsed ained? Tahkised, millel puudub kristallstruktuur 23)Milline omadus on amorfsetel aintel ja vedelikel ühesugune? Neil on sarnane omadus voolata 24)Nimeta amorfseid aineid? puit,nahk,klaas,riie 25)Nimeta amorfse aine omapära? Omapäraks on sulamis temperatuuri puudumine. 26)Millal on tegemist monokristalliga? Monokristalliga on tegemist siis kui tahkises paiknevad molekulid kindla korra järgi ja see süsteem säilib üle terve ainekoguse. 27)Millal on tegemist polükristalliga? Siis kui ainekogus koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. 28)Mida nimetatakse anisotroopiaks? Anisotroopia on monokristallide põhiomadus, mis seisneb selles,et tänu molekulide paiknemise kindlale korrale sõltuvad aine füüsikalised omadused suunast. 29)Mida nimetatakse isotroopiaks? (2 punkti)
Tahkeid aineid, mille kristallstruktuur puudub nimetatakse amorfseteks. Amorfsetel ainetel on vedelikele sarnane omadus voolata. Esineb ka osaliselt tahkeid aineid. St. et mõni amorfne aine on osaliselt kristalliseerunud. Sellisel juhul on tegemist seguga, milles üks ja sama aine on osaliselt tahkes, osaliselt amorfses olekus. Kristallilises aines ehk tahkises paiknevad molekulid kindla korra järgi. Kui see süsteem säilib üle terve aine koguse, siis öeldakse, et tegemist on monokristalliga. Looduses aga esineb monokristalle harva. Põhiliselt esinevad tahked ained polükristallilisel kujul. St. et ainekogus koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. Monokristallis, kus aatomite või molekulide paigutus allub kindlale korrapärale, sõltuvad paljud aineomadused suunast. Nt. kristalli vastupanu kokkusurumisele sõltub sellest, millises suunas kristalli kokku suruda. Kristalli soojusjuhtivus ja tema optilised omadused sõltuvad samuti suunast. Sellist
Sõltub keha kujust. Hüdrodünaamikaks nimetatakse teadust, mis tegeleb kehade liikumise uurimisega vedelikes ja voolamise uurimisega. Tahkisteks nimetatakse aineid, millel on kristallstruktuur. Molekulid paiknevad tihedalt, kindla korra järgi. Molekulide vahel on tugev vastastikmõju, soojusliikumine toimub vaid osakeste võnkumise näol. Jaotatakse ioon-, aatom-, molekul- ja metallilisteks kristallideks. Klassifitseeritakse ka osakeste paiknemise korra järgi. Monokristalliga on tegu, kui molekulid paiknevad üle kogu aine kindla korra järgi, omadused sõltuvad suunast. Polükristalli puhul koosneb ainekogus paljudest eraldi orienteeritud ainekogustest. Amorfseteks nimetatakse tahkeid aineid, millel kristallstruktuur puudub, neil on omadus voolata ning sulamistemperatuur puudub. Anisotroopia on üks tahkiste põhiomadusi ning selle puhul sõltuvad aine omadused suunast. Isotroopia puhul aine omadused suunast ei sõltu (gaasid, vedelikud ja amorfsed ained)
energiat. Molekulid asetuvad nii, et nende potentsiaalne energia on minimaalne. Minimaalne potentsiaalne energia on molekulidel vaid teatud korrapärase asetuse puhul. Korrapäraselt asetunud molekulide kogumit nimetatakse kristalliks. Keedusoola kristallide ruumvõre tuvastas esmakordselt saksa teadlane Max Laue 1912 a. röntgenstruktuuranalüüsi abil. Kui ühesugune korrapära säilib üle terve ainetüki, on tegemist monokristalliga. Kui korrapära antud ainetüki piires muutub on tegemist polükristalliga. Kui kristalli füüsikalised omadused ei sõltu suunast, on aine isotroopne, kui sõltuvad, on aine anisotroopne. Näit. kvartskristallist teatud sihis väljalõigatud plaadikese elektrilisel pingestamisel teatud suunas hakkab plaadike võnkuma sünkroonselt elektrivälja võnkumisega ( s.o. piesoelektriline pöördefekt). Amorfsed ained on "pealtnäha" tahked, aga neil puudub kristalliline struktuur.
siis tõuseb vedelik torus kõrgemale vedeliku pinnast anumas, seda nim. kapillaarsuseks. Vedeliku kapillaari tungimise ulatus on seda suurem, mida peenem on kapillaar. Vedelikutaseme kõrgust saab arvutada: h= 2 / g r (- vedeliku pindpinevustegur, - tihedus, g- raskuskiirendus, r- kapillaari raadius.) Tahked ained Tahkises paiknevad molekulid kindla korra järgi. Kui see süsteem säilib üle terve ainekoguse, on tegemist monokristalliga. Kui aine koosneb paljudest liitunud monokristallidest, on tegemist polükristalliga. Tahkiste tüübid: Tahkise tüüp Vastastikmõju põhjus Ioonkristall(NaCl, MgO, LiF jne.) Erinimeliste naaberioonide tõmbumine Aatomkristall(teemant, Ge, Si jne.) Naaberaamtonite ühised elektroniparis Molekulkristall(jää, O2, CO2 jne.) Polaarsete naaberaatomite tõmbumine Metall(Cu, Al, Zn jne
(voolamine), kuid ka seal on põhiliseks liikumisvormiks võnkumine. Ka tahketes ainetes leiavad aset ülekandenähtused. Soojusjuhtivustegur on veel suurem kui vedelikul, difusioonitegur aga palju väiksem kui vedelikus. Sisehõõre puudub tahkises täielikult, amorfse aine korral esineb , kuid sisehõõrdetegur on palju suurem kui vedelikul. Tahkises paiknevad molekulid kindla korra järgi. Kui see süsteem säilib üle terve ainekoguse, on tegemist monokristalliga. Kui aine koosneb paljudest liitunud monokristallikestest, on tegemist polükristalliga. Kõik metallid ja mineraalid on tahkised. Tahkiseid liigitatakse molekulidevahelise vastastikmõju järgi. Tahkiste tüüpe Tahkise tüüp Vastastikmõju põhjus Ioonkristall (NaCl, MgO, LiF, jne.) Erinimeliste naaberioonide tõmbumine Aatomkristall (teemant, Ge, Si, jne.) Naaberaatomite ühised elektronpaarid Molekulkristall (jää, O2, CO2, jne
kiikumine. Superpositsiooni printsiip väidab, et elektriliselt laetud kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade E-vektorid liita. Suureks Pauguks nimetatakse Universumi teket umbes 15 miljardit ( 109) aastat tagasi ülikuumast ja -tihedast olekust plahvatusliku paisumise teel. Tahkises paiknevad molekulid kindla korra järgi. Kui see süsteem säilib üle terve ainekoguse, on tegemist monokristalliga. Kui aine koosneb paljudest liitunud monokristallikestest, on tegemist polükristalliga. Tasakaalu tingimus: kui kehale mõjuvate jõumomentide algebraline summa võrdub nulliga, siis on keha tasakaalus. Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Teadus on uute, tunnetuslikult oluliste teadmiste saamine ja rakendamine ning olemasolevate teadmiste töötlemine, kasutamine ja säilitamine. Tõe kriteeriumiks teaduses on eksperiment.
ümberpaiknemine ehk voolamine, kuid ka seal on põhiliseks liikumisvormiks võnkumine. Kindel kuju, ei saa väga kokku suruda. Soojusjuhtivustegur on veel suurem kui vedelikul, difusioonitegur aga palju väiksem kui vedelikul. Sisehõõre puudub tahkises täielikult. 18 Tahkises paiknevad molekulid kindla korra järgi. Kui see süteem säilib üle terve ainekoguse, on tegemist monokristalliga. Kui ane koosneb paljudest liitunud monokristallidest, on tegemist polükristalliga. Kõik metallid ja mineraalid on tahkised. Tahkiseid liigitatakse molekulidevahelise vastastikmõju järgi. Jaotatakse ka osakeste paiknemise järgi. Selle klassifikatsiooni aluseks on väikseima iseseisvalt eksisteerida võiva kristalli struktuur. Niisugust kristallikest nim elementaarrakuks. Kui elementaarrakke paigutada üksteise kõrvale kõigis kolmes ruumisuunas, tekib kristallvõre.
Tahkes aines paiknevad molekulid reeglina tihedamalt kui vedelikus (erandiks on näiteks vesi). Tahkises ei saa molekulid ümber paikneda, küll aga võnguvad nad kindlate tasakaaluasendite ümber. Amorfses aines võib toimuda väga aeglane molekulide ümberpaiknemine (voolamine), kuid ka seal on põhiliseks liikumisvormiks võnkumine. Tahkises paiknevad molekulid kindla korra järgi. Kui see süsteem säilib üle terve ainekoguse, on tegemist monokristalliga. Kui aine koosneb paljudest liitunud monokristallikestest, on tegemist polükristalliga. Kõik metallid ja mineraalid on tahkised. Tahkiseid liigitatakse molekulidevahelise vastastikmõju järgi. Tahkiste tüüpe Tahkise tüüp Vastastikmõju põhjus Ioonkristall (NaCl, MgO, LiF, jne.) Erinimeliste naaberioonide tõmbumine 63 Aatomkristall (teemant, Ge, Si, jne
annaabi.ee 
