19. saj. lõpus tuli tsinkograafia, mis tegi võimalikuks ajalehtede illustreerimise fotodega. 3. Perioodika tunnused (4) ja esimesed perioodilised väljaanded. Plakati, kalendri, rahvaraamatu seosed ajakirjandusega. Perioodika tunnused: 1. Perioodilisus (jätkuvus) 2. Aktuaalsus 3. Sisu mitmekesisus 4. Levikutaotlus I perioodilised väljaanded: Euroopas 17. sajandi alguses (kuigi Rohrsbacher Monatschrift ilmus Shveitsis 1597 juba). Ajakirjadest vanim Journal des Savants (Prnts, 1665), I päevaleht 1660. aastal Saksamaal. Eesti ajalehed: 1675 Ordinari Freitags Post-Zeitung (Tallinn); 1689 Revalsche Post Zeitung (Tallinn). Eesti ajakirjad: Lühhike öppetus... (1766). I Eesti päevaleht oli Postimees (1891) Plakat: Eestis 17. saj II poolest. Vahendas valitsuse korraldusi, aga ka nt kuulutusi jms. Plakateid loeti rahvale avalikult ette
Tõuke andsid mahtra sõda ja anija meeste peksmine. Kõik toimus 1858. Anija ja kurisoo talupojad läksid 20 juuli mõisast õigust nõudma, mõis ütles et, Tallinnasse mingi ka. Lõppes sellega, et saadi vene turul kõvasti peksa. Algas pressi sõda. Ajakirjanduses hakaksid Blagovestsenski raamatu pooldajad omavahel sõdima., kestis poolteist aastat. See oli Revalsche Zeitungis. Toimetaja Russov, väljaanne asutati 1860. Riia. Seal oli Rigasche Zeitung. Baltische monatschrift. Propageerisid, et sakslased peaksid omavahel nö rahvuslikul pinnal lähenema. Suured piirid aadli ja mitteaadli vahel tuleks ületada. Kihid peaksid lähenema. Esimene nõudmine, et talumaad müüksid mõisnikud riiklikult fikseeritud kindla hinnaga ja ainult eesti talurahvale. Senikaua kuni pole maahinnad fikseeritud ei tohi müüa ega ära ajada talupoega. Teoorjus keelata. 1865 keelatigi. Al 1868- 1868 ja 1869 oli eestis suur viimane näljahäda. Tabas põhja eestit ja saaremaad.
liberaalsema Aleksander II vastu. Ärkavad Balti provintsid, kus kujuneb ühiskondlik arvamus ja familiaarne kommunikatsioon asendub sotsiaalse kommunikatsiooniga. Ühiskond on avatud mitmesugustele reformidele, mis suunas ja mis abinõudega riik (ja üksikud osad) saavad edasi minna. Balti maades toimub rahvuslik ärkamine. Hakatakse end selgemalt tundma eestlaste, liivlaste jne aga ka rohkem baltlasena, baltische teadvustus. 1859 Riias ilmuma liberaalne ajakiri ,,Baltische Monatschrift", väljaandjad vaidlustama seni Baltimaades valitsenud jäika seisuslikku valitsemiskorda ja selle püsimist aadli käes. Tekib rida reformiprojekte. Hakatakse rääkima kõikseisuslike institutsioonide loomisest. Kuni, selleni, et Balti provintsidel ühine omavalituse korraldus, kus oleksid kõik seisused esindatud. Ühise maapäeva projekt. Liberaalide ründed kõikide eluvaldkondade vastu, et need ajast maas. Tallinnas esimene päevaleht ,,Revalische Zeitung". N. F
Baltisaksa rahvuslikul ärkamisel on tugev mõju Saksamaalt (torm ja tung). Siia jõuab saksa mõtlemine. Üheks liberaalse ajajärgu näidiseks on see, et ajakirjandus lööb õitsele, uued alused saab ka seltskondlik (ühiskondlik) elu. Tegemist uue baltisaksa põlvkonnaga, kes on saanud teistsuguse hariduse, näinud Lääne-Euroopat, eelkõige Saksamaad. Ka teistsugused eesmärgid. Esimeseks baltisaksa ajakirjanduse näiteks 1859. aastal Riia liberaalide asutatud kuukiri on Baltische Monatschrift. Hiljem seotud hoopis Tallinnaga. Lisaks hakkab tulema ka lehti, esialgu nädalalehti, õige pea minnakse ka päevalehe-formaadi juurde. 1860. aastal asutatakse Tallinnas ajaleht Revalsche Zeitung. Seda annavad välja kaks meest: W. Greifenhagen ja Friedrich Nikolai Russow. Seda on iseloomustatud väga liberaalse ajalehena, mis võtab julguse ka kritiseerida kohalikke olusid. RZ on ka üks talupojasõbralikumaid ajalehti.1862. aastal on selle veergudel üleskutse, et
annaabi.ee 
