edasikandmise eest. 2.Ksatrijad sõjamehed, kaitsesid ja valitsesid kogukonda. 3.Vaisjad kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega. 4.Suudrad teenijad, kes vähemalt osaliselt pärinesid mitte-aarjalastest põliselanike seast. Kuningriigid: VI saj oli Põhja-Indias kujunenud vähemalt 16 aarjalaste riiki. Ühed kuningriigid, teised vabariikliku korraldusega. Edaspidi koondusid nad suuremateks monarhistlikeks riikideks. Jõuvahekord riikide vahel oli muutlik eri osades tugevnesid ja langesid üha uued omavahel vaenutsevad riigid. Mõnigi neist suutis liita enda võimu alla suuri piirkondi, kuid mitte tervet Hindustani poolsaart. Enamiku ajast oli India jagunenud mitmeks sõltumatuks riigiks. Poliitiline killustatus paljud riigid sisemiselt hästi korraldatud, kuningas valitses nõuandjate,ministrite,väeülema ja madalamate ametnike toel. Riik jaotatud
2.Ksatrijad sõjamehed, kaitsesid ja valitsesid kogukonda. 3.Vaisjad kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega. 4.Suudrad teenijad, kes vähemalt osaliselt pärinesid mitte-aarjalastest põliselanike seast. Kuningriigid: VI saj oli Põhja-Indias kujunenud vähemalt 16 aarjalaste riiki. Ühed kuningriigid, teised vabariikliku korraldusega. Edaspidi koondusid nad suuremateks monarhistlikeks riikideks. Jõuvahekord riikide vahel oli muutlik eri osades tugevnesid ja langesid üha uued omavahel vaenutsevad riigid. Mõnigi neist suutis liita enda võimu alla suuri piirkondi, kuid mitte tervet Hindustani poolsaart. Enamiku ajast oli India jagunenud mitmeks sõltumatuks riigiks. Poliitiline killustatus paljud riigid sisemiselt hästi korraldatud, kuningas valitses nõuandjate,ministrite,väeülema ja madalamate ametnike toel. Riik jaotatud administratiivseteks üksusteks, mida
Absoluutse monarhia puhul on kogu võimutäius koondatud monarhi kätte; ta on nii täitev- kui kohtuvõimu eesotsas ja annab ka seadusi. Otsustava sõnaõigusega parlament puudub. Rahva esindusorgan (kui ta üldse eksisteerib) on monarhi juures sisuliselt nõuandva staatusega (näiteks Vene Riigiduuma tsaariajal). Tänapäeval on absoluutse monarhiaga riikideks näiteks Saudi-Araabia, Jordaania ja Brunei). 31. Mida kujutab endast dualistlik monarhia? Valitsemisvormilt jagatakse riigid monarhistlikeks ja vabariikideks. Monarhistlikus riigis antakse riigipea amet edasi pärimise teel. Vahel loetakse monarhistlikuks siiski ka mõni selline riik, kus riigipead valitakse. Valitavaks monarhiks loetakse Rooma paavst, kes valitakse eluajaks, ja Malaisia kuningas, kes valitakse teatud tähtajaks. Selliste riikide monarhistlikeks lugemine on siiski ainult traditsiooni küsimus. Monarhistlike riikide põhiseadusest ei pruugi alati ilmneda, millist tüüpi monarhiaga on tegemist
Klerikaalsed riigid on peamiselt moslemimaades (Iraan, Afganistan), ka Brunei. Teokraatliku riigi puhul teostab kiriklik võim ka ilmalikku võimu enda territooriumil (Vatikan). § 5. Monarhia 21 Monarhiana mõistetakse sellist valitsemise vormi, kus riigipea omandab enda võimu pärilikul teel. Mõnikord loetakse monarhistlikeks ka selliseid riike, kus riigipea valitakse. Ilmselt tehakse seda traditsioonist, nt. on Malaisia konföderatsiooni monarh valitav 5 aastaks konföderatsiooni kuuluvate riikide riigipeade poolt, kusjuures osa valivatest riigipeadest on monarhid, osa presidendid. Monarhiks loetakse ka eluajaks valitav Rooma paavst. Valitav monarhia on siiski sarnasem vabariigile. Monarhia liikideks on absoluutne, dualistlik ja parlamentaarne monarhia. Dualistlik ja parlamentaarne
annaabi.ee 
