vabariik, sotsialistlik vabariik, nõukogude vabariik, rahvademokraatlik vabariik, presiidentaalne vabariik, parlamentaarne vabariik). Monarhia on riigi valitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, ke somandab selel võimu pärimise teel eluaegselt ja juriidiliselt vastutamata. Monarhh on seejuures ise ainuisikuline riigipea.Eristatakse piiramata ja piiratud monarhijat. Piiramatu monarhija korral kuulub monarhile kogu monarhija täius, st riigi pea on üheaegselt kõrgeim seadusandlik võim, täidesaatev võim ja õigusmõistja. Piiratud monarhija - monarhija alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt, kellega tal tuleb arvestada. Monarhi võimul puudu absoluutne võim. Konstitutsiooniline monarhija - selline riigi valitsemise vorm, milel puhul monarhi pädevaus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud põhiseadusega ehk konstitutsiooniga
kõrgemate riigivõimu organite loomise, ülesehituse, omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigi organite ja indiviididega. Riigi valitsemis vormi järgi eristatakse monarhiaid ja vabariike. Monarhia – riigi valitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, ke somandab selel võimu pärimise teel eluaegselt ja juriidiliselt vastutamata. Monarhh on seejuures ise ainuisikuline riigipea. Eristatakse piiramata ja piiratud monarhijat. Piiramatu monarhija korral kuulub monarhile kogu monarhija täius, st riigi pea on üheaegselt kõrgeim seadusandlik võim, täidesaatev võim ja õigusmõistja. Piiratud monarhija - monarhija alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt, kellega tal tuleb arvestada. Monarhi võimul puudu absoluutne võim. Konstitutsiooniline monarhija - selline riigi valitsemise vorm, milel puhul monarhi
Demokraatia võim on avalik ja kontrollitav. Demokraatia võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Demokraatiaid on mitu liiki, näiteks 1).otsene demokraatia demokraatia võim, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. 2).Esindusdemokraatia dem. vorm, kus rahvas toestab võimu valitud esindajate e saadikute kaudu ja esinduskogude e parlamendi või volikogude vahendusel. 3).Monarhia riigivorm, mille puhul on päritav võim. Monarhija jaguneb ka omakorda. a).absoluutne monarhia nt Saudi Araabia ja Kuveit b).konstitutsioonline monarhia nt Jaapan ja Roortsi c). parlamentaarne monarhia, Suurbritaania on erandiks, sest seal pole põhiseadust. 4).Siirderiik üleminekuriik nt Poola, Ungari üleminek totalitaarsest riigikorrast demokraatiasse. 5). Vabariik jaguneb a).parlamentaarne vabariik nt Iisrael, Saksamaa. Rahvas valib parlamenti, parlament valib presidenti. b)
Sellistes maades on tähtsamatel kohtadel materiaalne heaolu, usutakse rohkem tehnoloogiasse ja tehnikasse. Lisaks on veel positiivsem suhtumine autoritaarsele juhtimisele. Need maad kus aga rõhutakse rohkem eneseväljendusse on palju stabiilsemad ja demokraatlikumad. Selle väitega pean ma ka nõustuma, kui hakata mõtlema riikide peale, kus on demokraatlik juhtimisviis siis nende inimeste väärtushinnangud on hoopis teised kui on riikides kus valitseb kas diktaktuur, monarhija vms. Need inimesed kes on demokraatlikus riigist, neil on sõnavabadus, stabiilsus, jne. see kõik on see, mida ei ole väljas pool demokraatiat. Teatud riikides kui liiga agaralt sõna võtta mingil teemal siis võidakse lausa sind kas tappa või vangi panna. Selle tõttu on need riigid ka ebastabiilsemad, kuna kunagi ei tea mis toob järgmine päev. Teisisõnu demokraatia muudab inimesed edukamakas, teeb nad õnnelikumaks, sallivamaks ja
annaabi.ee 
