Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"monaadidel" - 5 õppematerjali

Gottfried Wilhelm Leibniz
2
docx

Gottfried Wilhelm Leibniz

Lükkas tagasi Descratesi tuginemise ''selgetele ja aredatele ideedele'' Leibnize järgi tagab teadmise objektiivsuse ja tõesuse loogiline tõestus. Tõesena saab võtta ainult seda, mis on rangelt tõestatud või läbi kogetud. Monadoloogia Leibnisi metafüüsikasüsteem on substantspluralislm, mis sai nimeks monodoloogia. Monaat on ühtne objekt. Leibnize järgi on olemasolevate nähtuste aluseks monaadid. Kõik monaadid on lihtsad ega sisalda osi ning neid on lõpmatult palju. Monaadidel on kvaliteedid, mis eristavad neid üksteisest- kaht absoluutselt samasugust monaati pole olemas. Monaadid on ka inimeste sees. Hinged on Leibnizi arust ''Universumi elavad peeglid'' ent mõistusega hinged on Jumala kujutised. Jumal ja ettemääratud harmoonia Loodust tõlgendas Leibniz Jumala harjumusena. Jumal on algmonaad ja kõik teised monaadid kiirguvad temast. Jumal on Maailma ettemääratud harmoonia ja Maailma täiuslikkuse alus.

Filosoofia → Eetika
9 allalaadimist
Gottfried Wilhelm Leibniz
7
doc

Gottfried Wilhelm Leibniz

............................................................................................ 2 Leibnizi elulugu ...................................................................................................................... 4 2 Gottfried Wilhelm Leibniz Maailm koosneb loendamatutest üksikhingedest ehk monaadidest. Igale monaadidel kuulub tajumaailm, mis on ainult tema oma. Subjekt ja objekt langevad temas kokku, ta on eneseküllane. See aga, et need monaadid on omavahel kooskõlas nagu paljud iseseisvad hääled orkestris, eeldab, et Jumal lõi nad algusest peale nii, et nende vahel oleks harmoonia.1 Leibnizil on oluline koht maailma matemaatika ja filosoofia ajaloos. Ta on andnud olulise panuse füüsika ja tehnoloogia ning ka bioloogia, meditsiini, geoloogia,

Filosoofia → Filosoofia
17 allalaadimist
Psühholoogia ajalugu
44
docx

Psühholoogia ajalugu

Siiski, mitte idee ise ei ole kaasasündinud, vaid potentsiaal ideede tekkeks. • Monadoloogia - Leibnitz ühendas füüsika, bioloogia, introspektsiooni ja teoloogia maailmavaatesse, mis oli ühtaegu veider ja keeruline. • Monaad – elav, aktiivne, teadlik aatom – kõik meid ümbritsev on elus. • Erinevused monaadide vahel on kvantitatiivsed – monaadide eesmärgiks on oma intelligentsust suurendada. • Teleoloogia – monaadidel on eesmärk, seega – kogu loodus on eesmärgipärane. • Keha-vaimu seos: mitte miski ei mõjuta mitte midagi. Monaadid ei mõjuta teineteist. • Teadlikud ja mitteteadlikud aistingud – Väikestest aistingutest summeerub apertseptsioon. Esimene filosoof kes postuleeris mitteteadvuse olemasolu. Tõi kasutusse läve kontseptsiooni – tajulävi. Thomas Reid (1710-1796) • Terve mõistus – inimesed on veendunud füüsilise reaalsuse eksistentsis, siis see

Psühholoogia → Psühholoogia ajalugu
36 allalaadimist
LÄÄNE FILOSOOFIA
17
doc

LÄÄNE FILOSOOFIA

2003) aga kirjutas koos prantslannast filosoofi Isabelle Stengersiga raamatu ,,The End of Certainty" (,,Kindluse lõpp"), milles teadmise kindlus on kahtluse alla pandud isegi täppisteadustes (matemaatilises loodusteaduses). GOTTFRIED WILHELM LEIBNIZ (1646-1716) Ratsionalist. LEIBNIZI MONAADIDE TEOORIA Peateos ,,Monadoloogia". Leibnizi filosoofia keskne mõiste on MONAAD. Monaadid on iseseisvalt eksisteerivad vaimsed substantsid. Nende vahel puudub vastastikune toime. Leibniz: ,,Monaadidel ei ole aknaid ...". Uskus, et kogu maailm on ette ennustatav. Leibniz jõudis selles usus jumalani. Jumal on monaadide monaad, annab nendevahelise kooskõla. Monaadid on kehatud, hinge sarnased algühikud, mis on jagamatud ja reaalsed. Monaad on aktiivne, loov ja tegutsev vaimne jõud. Leibnizi arvates tuleb igaveste üldiste ja paratamatute tõdedeni jõudmiseks tugineda ainult mõistusele. Kogemustest lähtudes ei jõua inimene teadmiseni. Pakkus välja nn

Filosoofia → Filosoofia
66 allalaadimist
Keskaja filosoofia
32
doc

Keskaja filosoofia

oma loomuselt olema vaimne. · Eeskujuks on organism, kus keskne monaad · Substantsi kriteeriumiks on aga tema mõju, jõud. ümbritseb end paljude teistega, toimides nende · Selliseid "jõupunktid" (Kraftpunkte) nimetab entelehhiana. Leibnitz monaadideks. · Põhimõtteliselt on iga monaad teisega seoses. · Kuna monaadidel pole aga "aknaid", samas aga · "Monaadid on looduse tõelised aatomid." toimib iga üks koos teisega, peab maailm olema · Nad "metafüüsilised punktid", "vaimsed Jumalast nii loodud, et kõigi monaadide põhisubstantsid". perspektiivsed seisundid on omavahel kooskõlas. · Monaadide tunnused · Neil ei ole kuju, sest see võimaldaks jagatavust

Filosoofia → Filosoofia
60 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun