Läved kui nähtus ja ajukoore muutlik aktivisatsioonitase tagavad organismile eluliselt vajalikud aistingud ja reaktsioonid. Erutusläve kõgrendamise teel muudetakse mitteaktuaalsed impulsid alalävisteks ning kaitstakse sel moel organismi tarbetute reaktsioonide ja asjatu 9 kurnamise eest ning välditakse liigset infomüra. Muutlik väärtus- sõltub tegevuse iseloomust, retseptori momendiseisundist, ärrituse kestusest ja intensiivsusest jm teguritest. Absoluutne lävi- saab mõõta väljendusmismäära (intensiivsus, võnkesagedus jne). Näitavad ära, milline on ärritaja avaldumise määr, kus võivad aistingud tekkida, saab rääkida kahest eri lävest- Absoluutne alumine lävi-. See minimaalne ärritaja määr, mille puhul veel tekib aisting. Kui ärritaja määra kasvatame, siis see on see määr mille puhul juba tekib aisting. Vähendame helitugevust, ühel
Välja arenenud selleks, et tagada liigi tegevuseks otstarbeka, vajaliku info vastuvõtt. Läved kui nähtus ja ajukoore muutlik aktivisatsioonitase tagavad organismile eluliselt vajalikud aistingud ja reaktsioonid. Erutusläve kõgrendamise teel muudetakse mitteaktuaalsed impulsid alalävisteks ning kaitstakse sel moel organismi tarbetute reaktsioonide ja asjatu kurnamise eest ning välditakse liigset infomüra. Muutlik väärtus- sõltub tegevuse iseloomust, retseptori momendiseisundist, ärrituse kestusest ja intensiivsusest jm teguritest. Absoluutne lävi- saab mõõta väljendusmismäära (intensiivsus, võnkesagedus jne). Näitavad ära, milline on ärritaja avaldumise määr, kus võivad aistingud tekkida, saab rääkida kahest eri lävest- Absoluutne alumine lävi-. See minimaalne ärritaja määr, mille puhul veel tekib aisting. Kui ärritaja määra kasvatame, siis see on see määr mille puhul juba tekib aisting.
erinevuse aistinguis. Psühhofüüsika põhiseadus e Weber-Fechneri seadus: kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis; või suurendamaks aistingu intensiivsust võrdselt, peame suurendama ärrituse tugevust geomeetriliselt. Läve kõrgus ühel ja samal tasemel ei ole püsiv, vaid on muutlik. Lävede väärtused sõltuvad tegevuse iseloomust, retseptorite momendiseisundist, ärrituse kestusest ja intensiivsusest jm teguritest. Signaalide avastamise teooria e SAT (D. Green, J. Swets) lähtub eeldusest, et lävi ei ole lihtsalt selline püsiv väärtus, mis sõltub ärritaja tugevusest ja seisundist, vaid et lävesid mõõtes "mängivad kaasa" nii sensoorsed kui ka otsuse vastuvõtmise protsessidega seotud psüühika infotöötlustasandid. Aisting on ajaline protsess. Ärrituse vastuvõtmine, närviimpulsside tekkimine, edasikandumine,
4. inimene suudaks seda reprodutseerida; 5. inimene suudaks reprodutseeritavat sõnaliselt väljendada; 6. ütluste vastuvõtja mõistaks ja fikseeriks seda adekvaatselt. Tajumisvõime (pertseptsiooni võime) kindlaks tegemiseks tuleb arvesse võtta mitmeid faktoreid. Esiteks subjektiivsed faktorid: a) isiku tajuorganite arengutase ja eripärad. Tajuorganite (nägemine, kuulmine, haistimine, maitsmine) tundlikkus võib varieeruda väga suurtes piirides (sõltuvalt momendiseisundist, treenitusest, ealistest iseärasusest). Mõne retseptori tundlikkus võib olulisel määral suureneda kompensatsioonina mingile füüsilisele või sensoorsele puudele (pimeda inimese väga terav kuulmine nt). Mõnikord aga esineb eriline taju ja mäluliik- eideetiline mälu. Selliseid mälukujundeid iseloomustab detailiseeritus piltlikkus, põhjalikkus, mis võib tekitada kahtlusi ütluste objektiivsuse suhtes. b) isiku psüühilise arengu tase
annaabi.ee 
