maailmasõda. Teine maailmasõda haaras kogu maailma sealhulgas ka muidugi Eestit. Seda on nimetatud ka ohvriterohkemaiks sõjaks kogu maal.1939. aastal hakkasid üsna ootamatult soojenema Nõukogude Liidu ja Saksamaa suhted. 23. augustil 1939. aastal kirjutasid Nõukogude Liidu välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekalleletungilepingule, mida siiski mõlemad pooled pärast rikkusid. Seda nimetatakse MolotoviRibbentropi paktiks ja sellega kaasnes ka saljane protokoll. Selles paktis oli Euroopa piltlikult ära jaotatud Saksamaa ja NSVLi vahel. Eesti jäi Venemaa alla. II maailmasõda kujunes rohkem rahvaste mitte armeesõjaks. 1941. aastal ründas Saksamaa NSV Liitu ning Saksa väed okupeerisid Eesti. MolotoviRibbentropi pakti sõlmimine 3 Eesti II maailmasõja ajal Omariikluse kaotus 1939
ebaõnnestunud riigipöördekatset 1991 aasta augustis. Esialgu tunnustas Moskva 1950 aastal ebaseaduslikult NSV Liiduga liidetud Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust.Seejärelkaotati Venemaa presidendi Boriss Jeltsini eestvedamisel ka Nõukogude Liit kui riik. Selle asemele tekki s terve rida sõltumatuid vabriike. Venemaa aga kuulutas end NSV Liidu õigusjärglaseks rahvusvahelistes suhetes. Mida tähendavad lühendid MRPAEG e. MolotoviRibbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. Aastatel 19871988 Eestis tegutsenud oranisatsioon, mille eesmärgiks oli pakti ja selle lisaprotokollide avalikustamine ning tagajärgede likvideerimine. EMS e. Eesti Muisuskaitse Selts. 12 detsember 1987 kodanikualgatuse korras loodud liikumine, mille eesmärkideks on Eesti ja Eestimaaga seotud muinsus ja ajalooobjektide säilitamine ning muinsuskaitsealase teadvuse tõstmine ning levitamine. Tegutseb ka tänapäeval ja taastab monumente. ERSP e
Sisepoliitiline olukord Eesti NSVs hakkas muutuma alles 1986. aasta l õpul, kui avalikustati Moskva keska m etkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn. fosforiidikampaania) am etkondi kaevanduse rajamisest loobu ma. 1987. aasta augustis loodi esi mene poliitiline ühendus: MolotoviRibbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRPAEG) e es märgiga tuua päevavalgele 1939. aasta HitleriStalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRPAEG e estvedamisel 23. augustil Tallinna Hirvepargis poliitiline m e eleavaldus. ÜHISKONNA POLITISEERUMINE Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseeru misel ja politiseeru misel. 1987. aasta loodi esi mene de m okraatlikele p õhi m õtetele tuginev massiorganisatsioon
1938a.süg. nõudis hitler tsehhoslovakkialt nande alade loovutamist, kus elasid sakslasedta pakkus välja kokkuleppe, lootes vältida kogu tsehhoslovakkia sattumist hitleri võimu alla. 1938a. 19.sep. sõlmisid suurbritanni, prant, saksa ja itaalia müncheni kokkuleppe. Kevadel vallutas ta terve tsehhoslovakki. 2.MRP. 23.aug, 1939a. Kirjutasid Nõukogud liidu välisminister v.Molotov ja saksa välism. J.von ribbeutrop moskvas alla mitte kallale tungi lepingule. Tuntakse nime all Molotoviribbentropi pakti all. 3.II MS puhkemise põhjused. Poliitilised eeldused: rahvasteliit ei tlnud oma ül toime. 1930a. Lõpult teravnes järsult rahvusvaheline olukord. Majanduslikud eeldused: Hitler otsustas arendada sõja tööstust. Nõukogude Liidu majanduspoliitika peaeesmärk tugeva sõjaväe ülesseehitamine. Ideoloogilised eeldused: hitleri põhiidee oli et saksa rahvas vajab eluruume. Eluruume tli jõuga hankida naaberrahvastelt. 5. Sõjaalgus 19391940 euroopas. Teine ms algas 1.sep
Müncheni sobing Müncheni konverents toimus 29. septembril 1938 Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud ala. Nii lootsid liitlased ära hoida sõja puhkemist, sest nad polnud sõjaks valmis. Saksamaa sai aru, et Lääs on nõrk ja alustas Tsehhoslovakkia hõivamist Tsehhoslovakkia loovutamine Saksamaale MRP & Itaalia MolotoviRibbentropi pakt oli mitte kallaletungi leping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid: rahvusvahelist õigust eirates jaotas VaheEuroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Muudeti Poola ja Baltikumi jagamist. Saksamaa loobus Leedu territoorumist, NSV kohustus maksma talle. Itaalia liitus Saksamaa liitlaseks Poola 1. sept. 1939 ründab Saksamaa Poolat (Algab Teine Maailmasõda)
annaabi.ee 
