praktika seisukohalt on vajalik edasine filosoofiline arutelu, mis uurimistulemusi. Seega seletubki, et erinevate uurimuste põhjal on sotsiaalpedagoogika põhimõistete - näiteks eetilise - täpsem osutub "efektiivseimaks" tohutu hulk meetodeid ning sisu ning millistele teooriatele seejuures tuginetakse (Niemeyer institutsioonilisi ja organisatsioonilisi lahendusi, millel paraku 1994, 632-633). puudub sisemine ühtsus (Mollenhauer 1996, 870-871). Konkreetseks ja adekvaatseks kriitikaks Lüdersi ja Mollenhauer rõhutab ka sotsiaalpedagoogika raames arendatud Winkleri normaliseerumisteesi aadressil võib pidada Andreas populaarsete kontseptsioonide nagu elukeskkond Schaarschuchi artiklit (1996). Schaarschuchi arvates on (Lebenswelt) ja emantsipatsioon (Emanzipation) inflatsiooni
esimesena kasutusele sotsiaalpedagoogika mõiste ja seletasid selle sisu. Mager- kasvatuslik uurimuse osa, milles käsitletakse kasvatuse ühiskondlikke seoseid. Diesterweg- rõhutas pedagoogilist aspekti viletsusse sattunute aitamisel. Paul Natorpi(1854-1924) ja Herman Nohli(1879-1960) teoreetilised konstruktsioonid, kus oli ühine idee inimväärikusest, ühiskondlikust demokraatiast ja kasvatuse esmajärgulisest tähtsusest võitluses viletsuse vastu. Klaus Mollenhauer(1928-1998) ühiskonnakriitiline sotsiaaluurimus ja mõtteviis. Herman Giesecke (1932) rõhutab modernse sotsiaalpedagoogika ühiskonakriitilist ja emantsipatoorset olemust ning muutuste vältimatust sotsiaalpedagoogilises mõtteviisis. 1960. aastatel pöördepunkt Saksa traditsioonis realistlik ja emantsipatoorne. Jane Addams (1860-1935) sotsiaalreformistlik programm, mis sai mõjutusi John Dewey progressiivsest kasvatusideedest ja inglise settlement- liikumise ideedest.
mis on sotsiaalpedagoogika, kuidas peaks välja nägema eesti sotsiaalpedagoogika ja mida kujutab endast sotsiaalpedagoogi kutse. 2001. a ilmus eesti keeles Hämäläineni käsiraamat „Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse“- tegemist on esimese eestikeelse süsteemse ülevaatega saksa sotsiaalpedagoogika arenguloost 7. Kes on sotsiaalpedagoogika tuntumad teoreetikud? Maalimas? Eestis? Sotsiaalpedagoogika teoreetikuteks Saksamaal pärast II maailmasõda- kasvatusteadlane Klaus Mollenhauer ning sotsiaalpedagoog Hans Thiersch. Hispaanias on teoreetikuteks Jose Maria Quintana Cabanas ja Antoni Petrus. Sotsiaalpedagoogika teooria problemaatikat on Eestis käsitlenud Inger Kraav, Mare Leino, Rain Mikser 8. Kuidas käsitles sotsiaaltöö ja sotsiaalpedagoogika suhet R. Merten? H. Tugger?) Heinrich Tuggeri järgi saab sotsiaalpedagoogika ja sotsiaaltöö mõiste suhetes eristada nelja põhikäsitlust:
töötlemine, kasutamine ja säilitamine. Võib läheneda järgmiselt: (1)Teadus on teadmiste süsteem produkt, tulem; (2)Teadus kui teadmisi loov tegevus - protsess 9 Teaduse eesmärk on luua põhjendatud teadmisi, mida nimetatakse teaduslikeks teadmisteks. Tõelistest uuendustest (sh uuest teooriast) saab rääkida vaid siis, kui see pakub vana ja teadaoleva asemele midagi põhimõtteliselt uut. (Krull, 2001) Mollenhauer ja Thiersch üritasid siduda sotsiaalpedagoogika, pedagoogika asemel pigem sotsiaaltöö kontseptsiooniga, mis jättis sotsiaalpedagoogika ka sotsiaaltöö suhtes ilma igasugusest teoreetilisest eripärast. Teadused: 1. Formaalsed teadused (ideaalteadused, nt matemaatika) 2. Filosoofia (hästi relatiivne) 3. Empiirilised teadused (oluline on kogemus). Jagunevad omakorda kaheks: loodusteadused ja kultuuriteadused (sotsioloogia, õigus, majadus jne)
normaliseerumine. - Tegevusvaldkondade ja spetsialistide arvuline juurdekasv - Klientide lisandumine - Tähelepanu liikumine reaktiivselt (tagajärgedega tegelemiselt) preventatiivsele (ennetavale) tegevusele V loeng - 19.03.14 Teacherthoughtbubble.tumblr.com Sotsiaalpedagoogika uurimisobjektid põhidefinitsioonist tuletatuna: Ühiskonda integreerumine Integratsiooniga seonduvad probleemid Pedagoogiline tegevus, mis tegeleb integratsiooniprobleemidega Mollenhauer 1996: sotsiaalpedagoogikat tuleks defineerida uurimisteemade alusel, mis keskenduskid kodu- ja koolivälistele pedagoogilistele probleemidele ning eristuskid teiste pedagoogiliste distsipliinide põhivaldkondadest. Sotsiaalpedagoogilised teooriad saab jagada kaheks: teooriad, mis seotud probleemidega, teooriad, mis seotud lahendustega neile probleemidele Hämaläinen 3ks: Enesemääratlusteooria mis on sotsiaalpedagoogika? (kuhu paigutub teadusena, millised on praktikad?)
annaabi.ee 
