Kolloidkeemia uurib peendisperssete heterogeensete süsteemide omadusi pindnähtuste alusel ning samuti kõrgmolekulaarsete ühendite ja nende lahuste füüsikalis-keemilisi omadusi. Faasi, milles dispergeeritud aine on ühtlaselt jaotatud, nimetatakse dispersioonikeskkonnaks. Kolloidosakesed klassifitseeritakse nii osakeste mõõtmete kui ka koostisosade agregaatoleku alusel. Osakeste mõõtmete alusel jaotatakse dispergeeritud süsteemid jäme-, kolloid- ja molekulaardispergeeritud süsteemideks. Kolloidsüsteemid koosnevad üldjuhul tuhandetest aatomitest. Kolloidsüsteeme võib jagada pinna märgumise põhjal lüofoobseteks ja lüofiilseteks. Gaasilise dispersioonikeskkonna korral nimetatakse dispergeeritud süsteeme üldiselt aerosoolideks, vedela dispersioonikeskkonna korral lüosoolideks ja tahke keskkonna korral tahketeks soolideks. Hüdrosoolide puhul on dispersioonikeskkonnaks vesi, organosoolide korral on dispersioonikeskkonnaks orgaaniline vedelik. 6
Dispergeeritud süsteeme klassifitseeritakse nii osakeste mõõtmete on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. olema lüofiilne 2) sisaldama stabilisaatorit, (milleks võivad olla lahustumatud mille tõttu seep ei pese.35. Seepide olek lahuses. (jäme-, kolloid-, molekulaardispergeeritud) kui koostisosade Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna pindaktiivse aine molekulid või elektrolüüdi ioonid). Solubilisatsioon. Lahjades lahustes esinevad seebid molekulidena. agregaatoleku alusel (gaas, vedel, tahke); Lüofoobsed: elektrilist vastumõju
Dispergeeritud süsteeme klassifitseeritakse nii osakeste mõõtmete (jäme-, kolloid-, molekulaardispergeeritud) kui koostisosade agregaatoleku alusel (gaas, vedel, tahke);Lüofoobsed: vastastikmõjud nõrgad, dispersioonikeskkonnaks vesi: hüdrofoobsed süsteemid, lüofiilsed: osakeste vastastikmõjud suured, vesikeskkonna puhul hüdrofiilsed;vabadispersed: puuduvad disperse faasi omavahelised seosed (nim soolid), struktureeritud süsteemid: disperse faasi osakesed moodustavad omavahel suht tugevaid struktuure, omadused lähenevad tahkele ainele ja nim tarreteks ehk geelideks
B Peenestusmeetodid. Selle eesmärgiks on suuremate osakeste pihustamine väiksemateks 1. Kuulveski 2. Kolloidveski 3. Pihustamine elektrikaares 4. Vedelate või tahkete ainete peenestamine ultraheliga 5. Keemiline dispergeerimine (peptisatsioon) Fe(OH)3 + HCl FeOCl + 2H2O. 3. Kolloidsüsteemide puhastamine. A Dialüüs B Elektrodialüüs C Ultrafiltreerimine D Tsentrifuugimine 4. Dispergeeritud süsteemide optilised omadused Valguse hajumine: Valgus läbib (värvusetut) molekulaardispergeeritud süsteemi muutusteta. Jämedispergeeritud süsteemi hägususe põhjustab selles toimuv valguse hajumine ja peegeldumine. Inimsilma poolt vastuvõetava valguse lainepikkusest (380 760 nm) on aga kolloidsüsteemide osakeste mõõtmed üks-kaks suurusjärku väiksemad. Kolloidsüsteemidele on omased valguse difraktsiooniline hajumine ja neeldumine. Valgus hajub difraktsiooniliselt tingimusel, et valguskiire teel asuv osake on mõõtmetelt väikesem
liigub ka tuumaga kaasa. Töös arvutatud zeta potentsiaal on see mõttline pind, kust alates ioonid enam tuumaga kaasa ei liigu. 3. Dispergeeritud süsteemide optilised omadused, tuleb osata iseloomustada Rayleigh valemit, (kuid optilised uurimismeetodid ei tule). Valguse hajumine - Valgus läbib (värvusetut) molekulaardispergeeritud süsteemi muutusteta. Jämedispergeeritud süsteemi hägususe põhjustab selles toimuv valguse hajumine ja peegeldumine. Inimsilma poolt vastuvõetava valguse lainepikkusest (380 760 nm) on aga kolloidsüsteemide osakeste mõõtmed üks-kaks suurusjärku väiksemad. Kolloidsüsteemidele on omased valguse difraktsiooniline hajumine ja neeldumine.Valgus hajub difraktsiooniliselt tingimusel, et valguskiire teel asuv osake
kolloidosakese välise ehk ionogeense osa. 87. Valguse hajumine disperssetes süsteemides. Kui valguskiir langeb disperssele süsteemile, siis esinevad järgmised juhud: valgus läbib dispersse süsteemi, valgus murdub dispersse faasi osakestes, valgus peegeldub dispersse faasi osakestelt, valgus hajub difraktsiooni tõttu, valgus neeldub dispersses süsteemis. Valguse läbiminek ilma kaasnevate kõrvalnähtusteta on iseloomulik värvitutele molekulaardispergeeritud süsteemidele. Mikroheterogeensetes süsteemides valgus hajub ja neeldub. See põhjustab nende hägusust. J. W. Rayleigh tuletas järgmise valemi süsteemile langeva valguse Io ja lahuses hajunud 2 NV 2 n12 n22 valguse intensiivsuse I seose kohta: I 24 3 I0 ,
annaabi.ee 
