viljastumisele, rõhutades, et elu iseeneslik teke ei ole võimalik. 17. Rakuteooria olemus ja mõju Rakuteooria olemus (Shwann, Schleiden, Virchow) 1. Tuumadega rakud on väikseimad hulkrakse ehituslikud struktuurid 2. Kõikidel rakkudel on põhimõtteliselt ühesugune ehitus 3. Rakud saavad tekkida ainult olemasolevatest rakkudest Mõju: Rakuteooria mõjutas loodusteaduse arengut, eeskätt metodoloogiat, filosoofiat, patoloogia- ja pärilikkusõpetust, molekulaarbioloogiat. 18. Nosoloogia arengut mõjutanud tegurid Nosoloogia- teadusharu, mis tegeleb haiguste süstematiseerimisega. Tänapäevase nosoloogia loojaks peetakse inglise arsti Thomas Sydenhami. Nosoloogia arengut mõjutanud tegurid: - Humoraalteooria - Browni lähenemine - Uued diagnoosimisvahendid (stetoskoop) - Kliinilis-patoloogiline võrdlus - Haiguste klassifitseerimine 19. Humoraalteooria (-patoloogia) võrrelduna kaasaegsema
putukatõrje vahend (kookospalme kahjustavate mardikate vastu). See viirus kandub edasi peamiselt saastatud toidu kaudu, kuid võib üle kanduda ka putukate paaritumise kaudu. GSV nakatab putukate muna ja seemnesarju ja põhjustab sellega oma peremeestel steriilsust. Putuka populatsioonis levib GSV asümptomaatiliste viiruskandjate vahendusel (samuti ka vertikaalselt munade kaudu). GSV replikatsioon aktiveerub putuka hormoonide toimel. Kõige enam on nudiviiruste hulgast uuritud Hz-1 molekulaarbioloogiat. Hz-1 genoom on ca 228 kbp pikkune tsirkulaarne DNA ja see viirus tekitab peamiselt persistentset ja latentset infektsiooni, mida iseloomustab viiruse DNA stabiilne integreerumine peremeesraku kromosoomi. Vetikate viirused Vetikaid nakatavad väga mitmed erinevad viirused, sh. ssRNA, dsRNA, ssDNA ja dsDNA genoomiga viirused. Enim on uuritud suured dsDNA genoomiga viirused. Need viirused kuuluvad sugukonda Phycodnaviridae ja jagunevad mitmesse perekonda:
CRISPR/Cas9 süsteemi kasutusalad geenitehnoloogias. Laboris on meil võimalik transkribeerida kindla järjestusega RNA-kiidid mis on komplementaarne DNA järjestusega mida tahetakse muuta ja seondada need CAS kompleksiga. See omakorda seondub DNA-ga lõigates DNA katki. Samuti viiakse organismi doonor DNA järjestus, millega soovitakse asendada ära lõigatud DNA-d. Kuidas DNA redigeerimise meetodid võivad muuta tuleviku molekulaarbioloogiat? Selle tehnoloogia abil oleks tulevikus võimalik valesid geene ära parandada ja kontrollida milline DNA järjestus selle geeni asemele läheb. Selle kaudu oleks võimalik raskeid pärilikke haigusi ravida. See oleks kasulik nt HIV ravis, kui oleks võimalik kaitsta rakke HIV-ga nakatumise eest ja ka eemaldada integreerunud HIV-d nakatunud rakkudest. Tänu DNA redigeerimisele on meil olemas oskus kohandada ja muuta geene otse
Seetõttu olid orbiviirused ajalooliselt ühed esimesed kirjeldatud loomaviirused üldse (esmakordselt kirjeldatud aastal 1900). Erinevalt reo- ja rotaviirustest omavad orbiviirused lülijalgset vektorit (moskiitod, puugid). Praeguses süstemaatikas eristatakse 19 orbiviiruste gruppi (liiki), mis omakorda jagunevad paljudeks serotüüpideks. Enim on uuritud BTV (perekond Orbivirus tüüpesindaja, teada on 24 erinevat BTV serotüüpi) molekulaarbioloogiat ja virionide struktuuri. Veel üheks lülijalgset vektorit omavaks sugukonna Reoviridae perekonnaks on coltiviirused (Colorado tick fever, CTF). Coltiviirused nakatavad enamasti närilisi, kuid võivad nakatada ka inimesi (tupikperemees). Lastel põhjustab CTF raskeid haigusi, millega võivad kaasneda närvisüsteemi kahjustused. 3.3.1. Virion Orbiviiruste virionid (86 nm) on ikosaeedrilised, ilma membraanita ning koosnevad 10-st dsRNA segmendist ja kahekihilisest kapsiidist: 1
annaabi.ee 
