Rumeeniaga, sest rumeenlased moodustavad suurema osa selle maa rahvastikust. Kuid Moldova slaavi elanikkond ei leppinud taasühinemise mõttegs ning tõstis mässu ja kuulutas välja oma, Dnepri-äärse ehk Transnistria vabariigi. Ka lõunaosas elavad gagauusid kuulutasid välja iseseisvuse. Säärases olukorras loobus Moldova valitsus Rumeeniaga ühinemise kavatsustes ning püüab mässualad oma riigiga taas ühendada. Gagauuside piirkond ongi uuesti liitunud Moldovaga. 1998. aastal tabas Moldovat ka Venemaa finantskriis, sest 60% kaubavahetusest käis just selle riigiga. See oli raske löök tervele riigile ja eriti 600 000 moldovlasele, kes laostusid täielikult. Praegu loetakse Moldovat Euroopa üheks vaesemaks riigiks, kuid paar aastat tagasi uuesti valitud president Voronin üritab asja parandada, seda kahjuks või õnneks siiski vaid Venemaa kaudu. Kultuur Rahvastik Moldovlased ja rumeenlased põlvnevad ühest ja samast etnilisest tüvest. Lõunaosas elavad
omavahel mingit seost ei ole. Rumeenia ja Tsaad tülitsevad selle pärast, kumb seda lippu tohib kasutada. (vt Lisa 2) Vapp võeti kasutusele 1992. aastal ning põhineb kunagisel Rumeenia Kuningriigi vapil. Nimi, kool,klass 8 Viis `lahtrit' vapil oleva kotka kilbil tähistavad viit ajaloolist piirkonda, mis jäävad tänapäeva Rumeenia aladele. Kuldne kotkas tähistab Valahhiat, ürgveis Moldovat, must kotkas seitsme lossi ning kuu ja päikesega Transilvaaniat, delfiinid Dobrogeat ning lõvi ja sild Olteniat ja Banat. (vt Lisa 1) Haridus Rumeenias on põhikool kohustuslik. Põhikooli minnakse kuueaastasena ja seal õpitakse kuni kuueteistkümnenda eluaastani (8 klassi). Keskkool kestab 4 aastat ja on 2-astmeline. Vastupidiselt oodatule ei õpetata Rumeenia koolides vene keelt. Ülikoolid jm. alustavad tööd oktoobris. Rumeenia `ülikoolilinnaks' peetakse Iasu't.
Keraamikas domineerisid peekrisarnased savinõud, mis erinevalt Rösseni omadest on täielikult kaunistamata. Nõud tihti sangadega. Matuseid suhteliselt vähe. Maa-alused laibamatused, jalad põlvist kõverdatud. Maeti nii üksikult kui ka mitmekesi. Erilist lugupidamist selles kultuuris surnute vastu ei näidatud. Maalitud keraamika kultuuri hulka kuulub ka hilisneoliitiline Tripolje kultuur (u 4500 3000 eKr). Hõlmas põhiliselt Ukrainat, Rumeeniat ja Moldovat. Kultuuri keskus Dnestri jõe ülemjooksul ja ilmselt saigi ta alguse praeguse Ukraina aladel. Kultuur oli ekstensiivne. Tuntakse üle 1000 väga erineva muistise ning ilmselt esimest korda Euroopa esiajaloos on sellel kultuuril ka linnalisi jooni. Esimesed Tripolje kultuuri muistised avastati 1884. Rumeenias, esimesed uuringud toimusid 1909. Tavaliselt jagatakse kas 2-x või 3-x (varane ja hiline; 3.-ne jaotus põhineb keraamikal (A, B, C). 8
Muutis Ungari tsentraliseeritud riigiks moodustas alalise sõjaväe, lubas linnade esindajad riigipäevale, võitles väikeaadli ja linnade abil kõrgaadli vastu. Arendas ulatuslikku vallutuspoliitikat. 1463 rüüstas Austriat. 1463 Tegi keiser Friedrich III rahu, millega sai Habsburgid õiguse Ungari trooni pärida. 1469-1478 sõda Tsehhiga, vallutas Määrimaa, Sileesia ja Lusaatia. 1481-1485 vallutas Saksa- Roomalt Austria, Steiemarki ja Kärtneni. Sõdades Türgiga vallutas osa Moldovat, Valahhiat ja Bosniat. Asutas Bratislava ülikooli, Pesti Corvina (raamatukogu) ja trükikoja. Pärast ta surma läks Ungari troon Jagelloonide kätte (Tsehhi ja Poola). Alalinesõjavägi-tsentraliseeritud-linnademeleene-võitlesaadlivastu-vallutuspoliit ika-Austriarünne-tSehhivallutus-Bratislavaülikool-PestiCorvina-trükikoda Ristisõjad: Põhjendus ja võimalused. Kui seldzukid vallutasid Palestiina ei lubanud nad kristlastest palverändureid Jeruusalemma
annaabi.ee 
