Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mojuv" - 8 õppematerjali

R-Sarneti filmi-November-retsensioon
4
docx

R. Sarneti filmi "November" retsensioon

filmiga. Pean tunnistama, et vaatasin filmi isegi põnevusega, sest filmi tegevus oli minu jaoks väga ebausutav ning huviga ootasin, mis absurdsus juhtub järgmisena. Filmi soovitan minna vaatama, siis kui ollakse tutvunud eelnevalt veidi raamatuga. Kasutatud kirjandus: http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/17697 http://kinoveeb.delfi.ee/filmidjaarvustused/arvustus-november-igav-ei-hakanud-ja-visuaalselt- on-koik-vaga-mojuv-aga?id=77179982 http://kultuur.postimees.ee/4017231/november-sarneti-kauamaengiv#_=_ https://martraun.wordpress.com/2017/02/05/november-ehk-rehepapp-2017/

Kirjandus → Kirjandus
10 allalaadimist
R-Sarneti filmi-November-retsensioon
4
docx

R. Sarneti filmi "November" retsensioon

film. Kuna ma ise pole raamatut läbi lugenud on väga raske filmist aru saada. Mõni päev hiljem, kui arutasime klassikaaslastega filmi sündmustikku, sain alles aru mida üks või teine sündmus endast kujutas. Minu jaoks ei olnud see kindlasti Eesti üks parimaid filme, kuid sellegipoolest mulle pigem meeldis see. Kasutatud kirjandus: http://kinoveeb.delfi.ee/filmidjaarvustused/arvustus-november-igav-ei-hakanud-ja-visuaalselt- on-koik-vaga-mojuv-aga?id=77179982 http://kinoveeb.delfi.ee/filmidjaarvustused/arvustus-eesti-filmikunsti-meistriteos-november- toob-kivirahki-romaani-stiilipuhtalt-kinolinale?id=77094474 http://publik.delfi.ee/news/kino/filmijutt-rehepapi-raamatu-superfannid-triin-ja-toomas- luhats-novembrist-klassika-sellest-tuleb-klassika?id=77056948 Lizett Käos 10R

Kirjandus → Kirjandus
5 allalaadimist
FÜÜSIKA KONSPEKT
14
docx

FÜÜSIKA KONSPEKT

valjuvad pohjapooluselt ja sisenevad lounapoolusele, st magnetvali on poorisvali. Ainete jagunemine magnetiliste omaduste jargi: ? diamagneetik norgendab talle mojuvat magnetvalja, keskkonna magnetiline labitavus ? paramagneetik tugevdab veidi talle mojuvat magnetvalja, ferromagneetik tugevdab talle mojuvat magnetvalja kuni mitu tuhat korda, Vastassuunalised voolud toukuvad, samasuunalised voolud tombuvad Ampere'i seadus magnetvaljas asuvale vooluga juhtmeloigule mojuv joud F on vordeline juhtmes esineva voolu tugevusega I; juhtmeloigu pikkusega l; voolu suuna ja magnetvalja suuna vahelise nurga siinusega: Magnetinduktsioon naitab joudu, mis mojub uhikulise vooluga ja uhikulise pikkusega juhtmeloigule selle juhtmega ristuvas magnetvaljas. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus. Uhikuks on tesla(T) Vooluga juhtmele mojuv magnetjoud on alati risti nii voolu suunaga kui ka magnetvalja suunaga. Jou

Füüsika → Füüsika
5 allalaadimist
Füüsika I kt1 kordamine --Mehaaniline liikumine
5
docx

Füüsika I kt1 kordamine - Mehaaniline liikumine

nähtused kulgevad erinevates inertsiaalsetes taustsüstee-mides ühtemoodi, mistõttu meh.katsete abil pole võimalik kindlaks teha, kas antus taustsüs. on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneli-selt. Ainepunkti dünaamika Dünaamika põhimõisted. Fundamentaaljõud. Inertne ja raske mass. Massi sõltuvus kiirusest. Impulss. Dünaamika põhiseadused (Newtoni I, II ja III seadus). Keha raskus ja kaal. Impulsi jäävuse seadus. Reaktiivliikumine. Raskusjõud on kehale mojuv joud, mis on pohjustatud peamiselt gravitatsioonijoust ja tsentrifugaaljoust. Keha kaal on joud,millega keha mojutab alust voi riputusvahendit. Kui keha kukub ilma toeta, siis on ta kaaluta olekus. Fkaal=m(g+-a). Ülekoormuse korral keha kaal suureneb, Fkaal=m(g+a). Mis vahe on kaalul ja raskusjõul. Mis on kaaluta olek ja ülekoormus? Andke valemid. Raskusjõud on kehale mõjuv jõud, mis on põhjustatud peamiselt gravitatsioonijõust ja tsentrifugaaljõust. Keha kaal aga on jõud, millega

Füüsika → Füüsika
279 allalaadimist
Maateaduste alused II-2 kontrolltöö
11
docx

Maateaduste alused II 2.kontrolltöö

Talveperioodil on asi vastupidine, maa on kulmem kui meri, mistottu puhuvad tuuled merele, jattes talveperioodil mussoonkliimaga alad sademeist ilma. katabaatiline tuul- kulm ohumass liigub raskusjou mojul korgemalt madalamatele aladele ning tekitab kurusid ning orgusid labides tugevaid kulmasid kuivi puhangulisi tuuli. Vaga sagedased ka Antarktika ja Gröönimaa jaavaljade kohal. geostroofiline tuul- tekib siis kui baariline gradientjoud ja sellele vastassuunaliselt mojuv Coriolisi joud on tasakaalus. Nende joudude koosmojul kujuneb valja geostroofiline ehk baariline tuul, mis tahendab uhtlast ja sirgjoonelist liikumist piki isobaare, st tuul puhub piki samarohujooni (pohjapoolkeral gradientjou suunast paremale). · Selgitada moistet upwelling, nimetada merehoovuste tuupe- upwelling- rannikulahedase mere suvakihtidest parineva kulma vee tous pinnakihtidesse. Tousev hoovus · Selgitada moisteid absoluutne ohuniiskus, suhteline ohuniiskus, kastepunkt

Geograafia → Maateadused
11 allalaadimist
Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA
10
docx

Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA

elektrivälja tugevuste. Elektrivali juhi sees ja juhid elektrivaljas ­ Elektrivali makroskoopses juhis soltub eeskatt temas sisalduvate vabade laengukandjate maarast. Vastavalt laengute liikuvusele liigitatakse ained juhtideks (laengud liiguvad vabalt), pooljuhtideks (laengud norgalt seotud, vabanevad valismojul) ja dielektrikuteks (Laengukandjad seotud) Juht elektrivaljas ­ Laengud hakkavad valja toimel umber paiknema, kuni neile mojuv joud muutub 0ks, mis juhtub, kui valjatugevus juhi sees on 0 voi elektrivalja potentsiaal on kogu juhi ulatuses konstantne.Samuti on joud 0, kui koik laengud on kogunenud juhi pinnale voi E vektor on juhi pinnanormaal. Kui asetada juhtivast ainest keha elektrivalja, siis votavad vabad laengud sellise asukoha, et valjatugevus juhi sees oleks 0. Töö laengu liikumisel elektriväljas · Laengule mõjub elektriväljas jõud, kui laeng liigub, siis elektrivälka jõud

Füüsika → Füüsika ii
433 allalaadimist
ELEKTROSTAATIKA
15
pdf

ELEKTROSTAATIKA

makroskoopses juhis soltub eeskatt temas sisalduvate vabade laengukandjate maarast. Vastavalt laengute liikuvusele liigitatakse ained juhtideks (laengud liiguvad vabalt), pooljuhtideks (laengud norgalt seotud, vabanevad valismojul) ja dielektrikuteks (Laengukandjad seotud) Juht elektrivaljas ­ Laengud hakkavad valja toimel umber paiknema, kuni neile mojuv joud muutub 0ks, mis juhtub, kui valjatugevus juhi sees on 0 voi https://cdn.fbsbx.com/v/t59.2708-21/11418134_10005305299...=7195bbc5cfbee92b2ba4ef98da5f1103&oe=5A5D45D5&dl=1 14.01.2018, 18F47 . 2 15 elektrivalja potentsiaal on kogu juhi ulatuses konstantne.Samuti on joud 0, kui koik laengud on

Füüsika → Füüsika
7 allalaadimist
Side teooria
24
docx

Side teooria

Analoogtehnikas on G [S /km] //isolatsiooni kvaliteet signaalil lopmatult palju amplituudivaartusi seega Sekundaarparameetrid on lainetakistus Z , peaks olema levimistegur ja faasimodulaator voimeline tekitama lopmatult levimiskiirus V. palju eri faasiga Lainetakistus on liini siseneva valjundsignaale ,kuid kuna see on tehniliselt vaga elektromagnetlainele mojuv keerukas takistus kui see levib liinis. Lainetakistus soltub siis ongi digitaalsignaale PM 'ga parem primaarparameetritest ja kaablisse siseneva edastada ,kuna signaali digitaalsignaalil on loplikud ja fikseeritud sagedusest (induktiivtakistus ja mahtuvustakistus vaartused mida ei on ole lopmatult palju

Informaatika → Side
242 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun