Halogeenide avastamine Helen Kauksi 10c Fluori- F avastamine Fluor oli elemendina ühendite koostises tuntud juba18.sajandil Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redig Esimest korda saadi Teine tase vaba fluori1886.aastal Kolmas tase vesinikfluoriidi Neljas tase Viies tase elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Kloori- Cl avastamine 1774. a. leidis rootsi keemik Scheele , et Klõpsake soolhape annabjuhtslaidi teksti laadide redigeerimi Teine tase kuumutamisel Kolmas tase mangaanperoksiidiga Neljas tase kollakasrohelise gaasi Viies tase kloori. Kloori- Cl avastamine Kloor ei leidnud kohe kasutamist. Esmakordselt kasutati kloori meditsiinis. Esimese maailmasõja ajal leidis kloor ootamatut
Fluor on keemiline element järjenumbriga 9 ja aatommass on 18,998 Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 19. Keemilistelt omadustelt on fluor halogeen. Oksüdatsiooniaste kõigis ühendites -1. Vesinikuga moodustab fluor vesinikfluoriidi. Ta reageerib paljude liht- ja liitainetega. Inimkehale (nii limaskestadele kui ka nahale) mõjub fluor söövitavalt. Nimetus tuleb ladinakeelesest fluore-voolama. Fluori ajaloost Fluori avastas Henri Moissani aastal.1896 ning ta võitis Nobeli preemia, et suutis eraldada fluori. 1813 püüdis briti teadlane Humphry Davy elektrolüüsida vesinik- fluoriidi, kuid sai raske mürgituse George ja Thomas Knox Fluori eripära Kokkupuutel fluoriga süttivad mittemetallid (näiteks väävel, grafiit ja räni), kuid samuti ka metallid. Normaaltingimustel kollakas gaas. Fluoris süttivad veel ka puit ja paber. Vesi põleb fluoris
Halogeenid Halogeenid lihtainena koosnevad kahe aatomilistest molekulidest Koik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt murgised. Halogeeniaurud on terava lohnaga ja kahjustavad hingamisteid. Seetottu tuleb koik halogeenidega tehtavad katsed sooritada tootava tombega tombekapis. Fluor Fluori avastamine: Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektroluusil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Paiknemine: Fluor on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII A-rühma element, 2. perioodis, järjenumbriga 9 ja aatommassiga 19 Sümbol: F Omadused Keemilised omadused: Kõige aktiivsem mittemetall Reageerib kõikide metallide ja mittemetallidega Füüsikalised omadused: Kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas Sulamistemperatuur 219,6°C Keemistemperatuur 188,13°C Fluor looduses
1) teemant, süsi ja grafiit koosnevad kõik vaid süsiniku aatomitest 2) teemant on madalal temperatuuril püsiv 3) teemant muutub kuumutamisel grafiidiks, järelikult peab olema võimalik ka vastupidine protsess 4) meteoriitides on avastatud teemante, mis moodustuda meteoriidi kiirel jahtumisel tekkinud kõrge rõhu toimel 5) teemandi tihedus on umbes 1,5 korda suurem kui grafiidil 1894. a. kujunesid sensatsioonilisteks H. Moissani katsed. Moissan küllastas elektriahjus sulatatud malmi suhkru kuumutamisel saadud söega ning jahutas siis kiiresti vees. Sulamalm paisus jahtumisel, kuid malmi pinnale tekkinud koorik takistas tema paisumist ja seetõttu kandub kõrge surve malmi sisemusse. Moissan arvas, et väljakristalluv süsinik eraldab teemandina. Malmi kasutas Moissan sellepärast, et enamiku metallide ruumala jahtumisel väheneb, malmil, hõbedal ja vismutil see aga suureneb.
Ta märkis, et põlev nafta kütusena ,,võiks olla sarnane ahju põlema panemisega pangatähtedega." 1905. aastal Mendelejev valiti Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia liikmeks. 1906. aastal Keemia Nobeli Komitee soovitas Rootsi Akadeemia anda auhind Dmitri Mendelejevile perioodilisussüsteemi avastamise eest. Rootsi Akadeemia toetas seda ideed, kuid ootamatult suures koosolekul, mida nad korraldasid, pakkus teisitimõtlev liige Peter Klason kandidaadiks hoopis Henri Moissani. Svante Arrheinus, kes ei olnud küll Komitee liige, kuid siiski suure sõnaõigusega, kasutas seda võimalust ära ning käis samuti peale, et Mendelejevit ei valitaks, kuna perioodilisussüsteem oli liiga vana, et tunnistada tema avastust 1906. aastal. Arrheindus oli motiveeritud hoidma vimma, mida ta Mendelejevi vastu tundis ning oli iga hinna eest tema vastu. Tänu tema vihastele ning ägedatele argumentidele otsustas enamus anda Akadeemia auhind Henri Moissanile. Järgmisel aastal
Halogeenide hulka loetakse ka radioaktiivne element astaat, kuid tema omadusi tuntakse vähe. Füüsikalised omadused halogeenidel: 1) F2 ( Flour ) - helekollane mürgine gaas Leidumine ja saamine: Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost CaF2 ja krüoliidist Na3AlF6. Omadused: Fluor on helekollane, õhust raskem, terava lõhnaga, mürgine gaas. Kui õhus on miljondik osa fluori, siis põhjustab sellise õhu sissehindamine inimesele surma. Keemiliselt on ta kõige aktiivsem mittemetall ja reageerib kõikide metallide ja mittemetallidega ( v.a. lämmastik, heelium ja argoon). Fluoris süttivad peale metallide ja
FLUOR Leidumine ja saamine Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost CaF2 ja krüoliidist Na3AlF6. Fluori ja fluoriühendite tootmiseks kasutatakse rohkem siiski fluoriiti, kuna krüoliit on haruldane mineraal, mille ainsad tööstuslikud varud asuvad Gröönimaal. Fluoriit Krüoliit Fluoriit oli tuntud juba vanadest aegadest muistsetele juveliiridele, metallurgidele ja klaasimeistritele oma erakordse ilu ja värvitoonidega
annaabi.ee 
