Priidu Beier Sündinud 16.10. 1957. Tartus Pseudonüümid: Matti Moguci, Pierre Bezuhhov Lõpetanud Tõrva keskkooli, õppinud TRÜs 1976-1983 ajalugu. Ta on õppinud Õru algkoolis, Tsirguliina Keskkoolis, Riidaja 8-klassilises koolis. Aastal 1976 lõpetas Tõrva Keskkooli, hiljem 1983 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal. Vanemad: Nad olid mõlemad EPA lõpetanud zootehnikud ja töötasid põllumajanduses, ema on ka õpetajana töötanud ja Palamusel paar aastat raamatukogus. Mõlemad olid väga tundelised inimesed, õnneks ema veel elab. Töökäik
keelemänge Murranguaegadel olid esiplaanil laululine vemmalvärslik luule, modernismi edasiarendused postmodernistlikus vaimus ja uusromantiline luule Laululine luule Kasutati rohkelt paroodilist mängu ja slängi ega kohkutud tagasi roppustegi ees Priidu Beier Esikkoguni jõudis 1986.aastal Ta arendas laulustiili edasi kõnekeeles ja koomilises suunas Teravamalt paroodiline osa tema loomingust oli kirjutatud Matti Moguci nimemärgi all, mis ühendab kaht inimest Beier tekstide autorina ja Matti Miliust tekstide füüsilise esindajana Punkluule Esiplaanile tõusis ühiskondlikult terav "prügikastiluule", seksuaalne temaatika Merca kirjutanud eestikeelse loomingu kõrval ka setukeelseid luuletusi Modernistlik luule Kalev Kesküla Karl Martin Sinijärv Triin Soometsa Kristi Oidekivi Elo Viiding Kalev Kesküla Kalev Kesküla ühiskonnakriitiline ja
FILMID (NÄITLEJANA, ANIMAATORINA VÕI MUUSIKA AUTORINA/INTERPREEDINA) "Serenaad" (animaator, rez. Rao Heidmets, 1987) "Magus planeet" (animaator, rez. Aarne Ahi, 1987) "Sõda" (animaator, rez. Hardi Volmer & Riho Unt, 1987) "Hysteria" (näitleja, rez. Pekka Karjalainen, 1992) "Ma armastasin sakslast" (näitleja, rez. Ain Prosa, 1998) "Lihtne lugu, lõpuga" (muusika: Vennaskond, rez. Ain Prosa, 1999) "Moguci" (muusika: Vennaskond, rez. Toomas Griin & Jaak Eelmets, 2004) "Punklaulupidu" (rez. Erle Veber, 2008) 3 4.LUULETUSED ALGUS Poiss ja tüdruk on pimedas toas Tüdruk nutab Aknast paistab sisse täiskuu Väljas on sula Muusika mängib aga toas on vaikne Ees ootab tee
Kirjandusmuutused alates 1980. aastatest Luules humanism Sisemine vabadus kõledas ja kurjas ühiskonnas Viited kirjadusklassikale ja väliseesti kirjandusele Juhtfiguurid: Viivi Luik, Hando Runnel, Kersti Merilaas ja Betti Alver Eksperimenteerimine, nn mainstream’st kõrvale kaldumine Priidu Beier- teadlikult hab värss, punkesteetika, nt „Vastus“ 1986, „Tulikiri“ 1989, „Femme fatale“ 1997 Mati Moguci (Milius)- esitas Beieri luulet enda luulena. Nimi Moguci ühendas Beieri luule ja Miliuse keha, nt „Õrn ja rõve“ 1989 Eesti luule underground 1980ndatel aastatel. Eesti punkluule Punkkultuuri iseloomustus ja olulisus Subkultuurne underground (1980ndad aastad): Terav sotsiaalsus Ebatraditsiooniline keel Kõnekeelsus, roppused Punkluule tõi luulesse: Kõnekeelsus
PRIIDU BEIER (s 1957) Tema tekste riiklik kirjastus põhimõtteliselt ei avalda. Beier autori ja kodanikuna on poliitiliselt kahtlane suhtleb poliitiliselt teisiti mõtlevate inimestega jne. Aga ta kirjutab oma esimesed raamatud justnimelt käsikirjadena ja need ringlevad paljuski Tartus aga ka Tallinnas tõesti masinakirjas ja paljundatud paberipakkidena. Sellesse aega kuulub ka MATTI MOGUCI, kes oli selline projekt, et tema luule kirjutas Beier, kuid ette kandis Matti Milius. Viimane on väga värvikas tegelane kogu 80ndate Tartus ja kuivõrd ta on psühhiaatrite poolt tunnistatud süüdimatuks, siis tema kaudu on lihtsam seda luulet levitada, sest ka luule lugemine oli kontrolli all. Aga selline isik, kes on justkui väheke hull, siis julgeolek vaatab sellele läbi prilide. Muidugi kogu see hulluse tasand nõukogude ajal on oma mõttega, see on
Sellel värsil on kokkupuutepunkte ühtaegu nii 1950. aastate sotsrealistliku luule ,,rahvalikkuse" ja formalismivastasusega kui ka punkesteetikaga. Tehtud rütmi-, riimi- ja kujundikohmakused vahelduvad aga riukalikult üpris rafineeritud võttestikuga. Teiseks Beieri luule erijooneks saabki otseselt sotsrealistliku luule kujundivara ja ka kaasaja ametliku nõukogude mütoloogia nihestatud kujul tarvituselevõtt. See kalduvus jõuab haripunkti ta Matti Moguci värssides, mis on huviväärsemaid nähtusi 1970.1980. aastate underground-luules ja kogu eesti kirjandusloo uhkemaid müstifikatsioone. Tema luules on selgeid sugemeid sots-art'ilikust kunstikäsitusest. Indrek Hirv Beieri ja punkluule kõrval paistsid tema tekstid arvatavasti liiga ilusad ja ,,sisutud". Esikkogus ,,Uneraev" keskendub klassikalistele stroofivormidele ja viiejalgsele jambile (romantiline). Ta kujundites ka hoiakutes põimuvad 20. sajandi alguse uusromantilise