Rinnad-Kuna viimane surus rinna madalamale ning altpoolt ei olnud seda enam võimalik kergitada, oli naiste rind eenduva pugu kujuline, ilma et rindadevaheline pilu oleks paistnud. Kuna aga rind pidi olema suur, topiti korseti sisse erinevaid vormiandjaid. Kael- Sambana sale kael oli ajastule omase stiili jaoks hädatarvilik, tohutu suureks ja raskeks muutunud kübarad rõhutasid kaela haprust veelgi. Karusnahad-1900ndad oli aeg, mil karusnahast sai valitsev moesuund ning kord selle positsiooni saanud, valitses karusnahk moepildis, olenemata aastaajast või otstarbest. Karusnahku kanti kaunistustena rõivastel, keebidena kui ka kasukatena (lisa 1). Eelistati tsintsilja nahka. Selle peamiseks ülesandeks oli näidata rikkust. Teoreetikud aga ütlesid, et karusnahk andis kandjale hoopis kindlustunde armastuse puudumise korral.
muuta" Tema esimene Christian Dior moekollektsioon tuli välja 1947.aastal: · Pikad ja laiad seelikud · Kitsas talje · Rõhutatud puusad · Sügavad väljalõiked Diorama Pillav ümberkäimine materjaliga tekitas sensatsiooni. Kõige rohkem materjali nõudnud kleidile Dioramale oli kulunud nelikümmend meetrit kangast. Uus moesuund ja selle looja said üleöö kuulsaks. Sõjajärgse perioodi mood Sõjajärgsel näljaajal ei olnud just kõik naised tema loomingust vaimustuses. Ühes butiigis kiskusid nördinud naised tema kallid kleidid varnast maha. Kuid just sõja tekitatud puuduse tõttu oli olemas nö vajadus rikkalikkuse ja ülikullasuse järele. "Mood on usutunnistus. Selles maailmas, kus purustatakse järkjärgult kõik tema
mudelitega ehh seda saavad osteta vaid vähesed inimed. Kuid sageli väljendi "mood" tähendus on rohkem väljakujunenud suundumusi. 1900-1910 20. sajandi esimene kümnend oli väga naiselik ja graatsiline aeg.Siluett oli lopsakas ning ideaaliks oli küps naine. Populaarsuse tipul oli S-kujuline figuur. Selleks kandsid naised korsette, mis olid eelnevatest moevooludest väiksemad ning sirge esiosaga. 1900ndad oli aeg, mil karusnahast sai valitsev moesuund ning kord selle positsiooni saanud, valitses karusnahk moepildis, olenemata aastaajast või otstarbest. Karusnahku kanti kaunistustena rõivastel, keebidena kui ka kasukatena (lisa 1). Eelistati tsintsilja nahka. Prossid, kõrvarõngad ja rinnaesisele kinnitatud kell olid sellele ajastule omased kohustustlikud ehted. Kogu glamuur vabamate soengutega ja külluslikult kaunistatud kübaratega ,,läks" sõna otseses mõttes pähe. Peamiseks trendiks olid natuke säbrulised, kuid lopsakad soengud
täiskuhjatud. 22 1900-1909 1901. aastal sureb kuninganna Victoria ning ühiskond oli küps muutusteks. Sünnib modernism. 20. sajandi esimene kümnend oli väga naiselik ja graatsiline aeg. Siluett oli lopsakas ning ideaaliks oli küps naine. Populaarsuse tipul oli S-kujuline figuur. Selleks kandsid naised korsette.1900ndad oli aeg, mil karusnahast sai valitsev moesuund ning kord selle positsiooni saanud, valitses karusnahk moepildis, olenemata aastaajast või otstarbest. Karusnahku kanti kaunistustena rõivastel, keebidena kui ka kasukatena. Selle peamiseks ülesandeks oli näidata rikkust. Kogu glamuur vabamate soengutega ja külluslikult kaunistatud kübaratega ,,läks" sõna otseses mõttes pähe. Peamiseks trendiks olid natuke säbrulised, kuid lopsakad soengud. Pea näis rikkaliku juuksepahmakaga ja tolle aja tohutute kübaratega hiiglasuur.
rajoonides. Nn ,,Tallinna majad" neid ehitati just Tallinnas. Majad olid sellised tolleaegsete tuleohutusnõuete tõttu, puitmajadel pidi olema kas mitu trepikoda või vähemalt üks kivist trepikoda. Eesti Vabariigi hoone, arhitektid Eugen Habermann ja Herbert Johanson, 1920-22. väidetavalt ainuke ekspressionistlikus stiilis valitsusehoone maailmas. Esines ekspressionismi näiteid. Algul ei pidanud paljud inimesed seda märkimisväärseks. 20-date lõpus levis funktsioanalism tolleaegne moesuund. Näiteks perekond Kersoni villa Nõmmel, arhitekt Edgar Johan Kuusik ja Arhitekt Olev Siinmaa eramu Pärnus. Sageli oli tegemist pigem karditaolise majaga. Nurgelisus nagu klotsidest kokku pandud. Lintakende stiili tekkimine aknad ühes reas. Tallinnas Prantsuse Lütseum, Pärnu rannahotell (Olev Siinmaa ja Anton Soans), Tallinna Kunsthoone. Esindustraditsionalism Kadrioru administratiivhoone praegune presidendi kantseleihoone (Alar Kotli). Rõhutati just esinduslikkust