autor juba esimese peatüki esimese paragrahvi pealkirjas, on ta omamoodi hädas aegruumiga, ent siinkirjutajale näib, et peale selle ka veel oma mõtete ja nendeni viinud meetodite argumenteeritud ja arusaadava esitamisega. Loomulikult tuleb mainida, et autor isegi tõdeb oma töö alguses, et ta ei kirjutagi ,,[...] pedantsete tsitaatidega teaduslikku traktaati [...]", kuigi eesmärgiks seab ta senise arheoloogilise tõlgenduse moesuuna kummutamise. Viimast ambitsiooni on aga raske nimetada mitteteaduslikuks, kui sihtmärk on juba paika pandud. Ent loobudes ometi nii selgelt diskussioonist, ei ole M. Remmelil kahjuks enne võimalik endale seatud eesmärki täita, kui ta antud kinnisideest loobub ja areneb edasi lootuses, et mõnedes kriteeriumites on tema teooria vähemasti teadusfilosoofia probleemistiku valguses teaduslikuna käsitletav. Lõpetuseks aga jäägu I. Lakatosi teaduse käsitluse kohaselt M
Iga aastakümme tõi kaasa mõne katastroofi, sõja või konflikti. Sajandi keskpaigas elas 30 % maailma rahvastikust linnades. Jumestusvahendid ei olnud sel ajastul enam mürgised, vaid kasutati tervislikumat kosmeetikat. Näole kanti kreem, riisipuuder, põsepuna ja puuder, et see hajutaks näh- tavad piirjooned. Kulmud tehti korrapärasteks, huuled aga pidid olema loomulikult punased. 1912. aastal võeti kasutusele põsepunalapid. Joonis 5. 19. sajandi mitme moesuuna juurutaja JosephineBonaparte 3.1 1920ndad Kõik naised ihkasid 1920-ndatel välja näha efektsed nagu filmidiivad. Jumestus- vahendite hind muutus sel ajal odavamaks ja kättesaadavamaks. Meikimine muutus popimaks ja end jumestada julgeti juba avalikes kohtades. 20ndail oli seksapiilsuse ja enesekindluse kaubamärgiks ja sümboliks tugevalt meigi- tud silmad ja lühikesed Amori vibu meenutavad veripunased suud. Selle aja moodsaim jumestuskunstnik oli Max Factor
aastal maksis ta välja rootslase Bobergi osa ja jätkas perefirmana. Peagi astusid äritegevusse ka tema kaks poega Gaston ja Jean- Philippe. Neist esimene hakkas tegutsema finantspoolel, 4 teine aga asus järgima isa eeskuju moeloojana. Moemaja hääbus alles paarkümmend aastat pärast Charles Frederick Worthi surma. Josephine Bonaparte Moekunstnikud peavad Josephine`i mitme uue moesuuna juurutajaks. Kõigepealt tõi ta moodi valge värvi, mida hakati eelistama õhtutualettide juures. Josephine`i lemmikuteks olid karusnahad, eriti karakull, kärp ja soobel. Josephine`i kirge rõivaste vastu iseloomustab fakt, et 1809. aastal tehtud rõivaloenduse järgi oli Josephine`i garderoobis 676 kleiti, 49 õukonnatualetti riiklike kohustuste täitmiseks, 252 peakatet ja ehet, 60 kasmiirsalli, 785 paari kingi, 432 paari sukki ja 498 tikandite ja pitsidega särki.
pärast Charles Frederick Worthi surma. Doucet: Jacques Doucet avas Pariisis moemaja suguvõsalt päranduseks saadud naistepesupoes. Doucet`d tunti moekate pärastlõunakleitide, rätsepakostüümide ja karusnahkse voodriga mantlite autorina. Tema oligi esimene, kes kohtles karusnahka kui kangast. Ducet`i moemajja olid oodatud kõik, kelle rahakott vähegi lubas. Josephine Bonaparte: Moekunstnikud peavad Josephine`i mitme uue moesuuna juurutajaks. Kõigepealt tõi ta moodi valge värvi, mida hakati eelistama õhtutualettide juures. Josephine`i lemmikuteks olid karusnahad, eriti karakull, kärp ja soobel. Josephine`i kirge rõivaste vastu iseloomustab fakt, et 1809. aastal tehtud rõivaloenduse järgi oli Josephine`i garderoobis 676 kleiti, 49 õukonnatualetti riiklike kohustuste täitmiseks, 252 peakatet ja ehet, 60 kasmiirsalli, 785 paari kingi, 432 paari sukki ja 498 tikandite ja pitsidega
pärast Charles Frederick Worthi surma. Doucet: Jacques Doucet avas Pariisis moemaja suguvõsalt päranduseks saadud naistepesupoes. Doucet`d tunti moekate pärastlõunakleitide, rätsepakostüümide ja karusnahkse voodriga mantlite autorina. Tema oligi esimene, kes kohtles karusnahka kui kangast. Ducet`i moemajja olid oodatud kõik, kelle rahakott vähegi lubas. Josephine Bonaparte: Moekunstnikud peavad Josephine`i mitme uue moesuuna juurutajaks. Kõigepealt tõi ta moodi valge värvi, mida hakati eelistama õhtutualettide juures. Josephine`i lemmikuteks olid karusnahad, eriti karakull, kärp ja soobel. Josephine`i kirge rõivaste vastu iseloomustab fakt, et 1809. aastal tehtud rõivaloenduse järgi oli Josephine`i garderoobis 676 kleiti, 49 õukonnatualetti riiklike kohustuste täitmiseks, 252 peakatet ja ehet, 60 kasmiirsalli, 785 paari kingi, 432 paari sukki ja 498 tikandite ja pitsidega
annaabi.ee 
