laulu, kõnedialoogide ja tantsu kaudu. 2. Millal ja kus tekkis? 20. Sajand Ameerikas. 3. Mis maalased on enamik muusikaheliloojad? ameeriklased 4. Millal levis muusikal Euroopasse? Pärast teist maailmasõda läbi meediakanalite. 5. Millest on muusikal välja kasvanud? Operetist, koomilisest ooperist ja prantsuse meelelahutuslikest muusikalavastustest. 6. Mis muusikastiilid on mõjutanud muusikali helikeelt? Parasjagu moesolevad muusikastiilid ( kui see kujunes välja sisi oli selleks jazz, hiljem pop- ja rock- muusika. 7. Millistest elementidest muusikal koosneb? Laulust, tantsust, kõnedialoogidest 8. Mis on muusikali sisuks? See on seotud igapäevaeluga, kajastades koomilisi elusituatsioone. 9. Muusikali võrldlus ooperi/operetiga: Muusikaliste numbrite ja tegevuse seos Muusikalis on laul, tants ja näitlemine võrdselt tähtsad. Näitleja oskused
Tantsuakadeemia, mis oli ühtlasi esimene sellelaadne asutus Euroopas. Pjotr Tsaikovski ,,Uinuv kaunitar" ,,Pähklipureja" ja ,,Luikede järv" MUUSIKAL Muusikal on operetiga suguluses. See zanr sündis Ameerikas (20. sajandi esimesel poolel) ja alles peale II maailmasõda jõudis Euroopasse. Muusikal on lavateos, mis sisaldab opereti ja vodevilli elemente. Iga uus teos läbib tuleproovi Broadwayl (New Yorgi südames asuv peatänav). Muusikali mõjutavad hetkel moesolevad muusikastiilid. Menukamad muusikalid peavad vastu üle 3000 etenduse. Edukast muusikalist tehakse enamasti ka film. On ka ühelavastuse-teatreid, kus aastaid mängitakse ühtsama kindalt tükki, kuni jätkub publikut. Richard Rogers ,,Helisev muusika" ja ,,Oklahoma" Jerry Bock ,,Viiuldaja katusel" Andrew Loyd Weber ,,Jesust Christ Superstaar", ,,Evita" ja ,,Ooperifantoom" Frédéric Chopini "Nokturn" OPERETT Peagi tuli romantilise ooperi kõrvale klassikaline operett. Otsetõlkes tähendab
Operett sündis 19. sajandil Prantsusmaal. Operetti eeskäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit. Oma olemuselt on see meelelahutuslik źanr, tavaliselt lõbusasisuline ning ooperist erinevalt on suurem tähtsus sõnal. 3. Muusikal (õp. lk. 68) Kes loovad? Muusikal on välja kasvanud operetist, koomilisest ooperist ja prantsuse meelelahutuslikest muusikalavastustest. Muusikalide süzeed on seotud igapäevaeluga. Helikeelt mõjutavad moesolevad muusikastiilid, žanri väljakujunemise ajal oliselleks jazz, hiljem aga pop- ja rock muusika. Kes esitavad? Muusikalide peaosades kohtame väga hästi laulvaid ja tantsivaid näitlejaid. Laulud sarnanevad pigem poplaulude kui ooperiaariatega, virtuoosseid partiisid esineb harva. See on põhjuseks, miks muusikalides tavaliselt ooperliku häälekooliga lauljad ei laula. Tänapäevased tehnilised võimalused
Muusika (ingl musical comedy) on muusikaline lavateos, mille sisu avatakse laulu, kõnedialoogide ja tantsu kaudu. Muusikal on välja kasvanud operetist, koomilisest ooperist ja prantsuse meelelahutuslikest muusikalavastustest. Muusikalide süzeed on seotud igapäevaeluga, kajastades nii koomilisi elusituatsioone kui ka ühiskondlikke ja psühholoogilisi sõlmpunkte. Muusikalide helikeelt on mõjutanud parasjagu moesolevad muusikastiilid, zanri väljakujunemise ajal oli selleks jazz (eriti sving), hiljem aga pop-ja rock-muusika. Muusikalide peaosades kohtame väga hästi laulvaid ja tantsivaid näitlejaid. Laulud sarnanevad pigem poplaulude kui ooperiaariatega, virtuoosseid partiisid esineb harva. See on põhjuseks, miks muusikalides tavaliselt ooperliku häälekooliga lauljad ei laula. Tänapäevased tehnilised võimalused (peamikrofon) annavad tegelastele täieliku liikumisvabaduse
maailmasõda. Erinevalt operetist, kus tegevus muusikaliste numbrite ajal peatub, taotletakse muusikalis laulu, tantsu ja liikumise võrdväärset ja täielikku sulamist lavalisse tegevusse.Rohkemgi kui operetis nõutakse muusikalinäitlejalt võrtselt oskuslikku näitlemist, laulmist ja tantsimist. Liikumisstseenid on muusikalis märksa keerukamad kui operetis, nii mõnigi muusikalinäitleja on olnud silmapaistvalt võimekas tantsija. Muusikali mõjutavad reeglina hetkel moesolevad muusikastiilid. 1920.1950. aastatel oli selleks jazz, hiljem rockmuusika. See on ka põhjuseks, miks muusikalis ooperliku häälekoolitusega solistid tavaliselt ei laula. Muusika kui zanr tekkis 20. Sajandi esimesel poolel. Selle sünd on tihedalt seotud ameerika kommertsteatriga. USAs (ning nüüd ka Euroopas) on muusikal esmajoones äri. Edukas muusiklis tehakse reeglina ka film. Kuulsaid muusikale:
iseloomulikud tunnused. Muusikal on muusikaline lavateos, mille sisu avatakse laulu, kõnedialoogide ja tantsu kaudu. Muusikal on välja kasvanud operetist, koomilisest ooperist ja prantsuse meelelahutuslikest muusikalavastustest. Muusikalide süzeed on seotud igapäevaeluga, kajastades nii koomilisi elusituatsioone kui ka ühiskondlikke ja psühholoogilisi sõlmpunkte. Muusikalide helikeelt on mõjutanud parasjagu moesolevad muusikastiilid, zanri väljakujunemise ajal oli selleks jazz (eriti sving), hiljem aga pop-ja rock-muusika.Muusikalide peaosades kohtame väga hästi laulvaid ja tantsivaid näitlejaid. Laulud sarnanevad pigem poplaulude kui ooperiaariatega, virtuoosseid partiisid esineb harva. See on põhjuseks, miks muusikalides tavaliselt ooperliku häälekooliga lauljad ei laula. Tänapäevased tehnilised võimalused (peamikrofon) annavad tegelastele täieliku liikumisvabaduse
PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 5 of 9 Õppeaine: Muusikaõpetus Klass:9 Teema: Muusikaieater: operett, muusikal Muusikaline süzee (sisu) ja ülesehitus on seotud igapäevaeluga, kajastades nii koomilisi elusituatsioone kui ka ühiskondlikke ja psühholoogilisi sõlmpunkte. Muusikalide helikeelt on mõjutanud parasjagu moesolevad muusikastiilid, zanri väljakujunemise ajaks oli selleks jazz (eriti sving), hiljem aga popp- ja rock-muusika. Muusikalide peaosades esinevad väga hästi laulvad ja tantsivad näitlejad (sageli tuntud lauljad). Laulud sarnanevad pigem poplaulude kui suurt hääleulatust nõudvate ooperiaariatega. Virtuoosseid laulupartiisid esineb harva. See on ka üheks põhjuseks miks, muusikalides tavaliselt ooperliku häälekooliga lauljaid ei laula ega esine.
Järgnesid sanktsioonid: tähtajatu esinemiskeeld lauljale, keeld mängida seda laulu raadios, käsk heliplaadifirmadele hävitada kõik matriitsid mainitud lauluga. Kuid siiski laul säilis. Peale sõja lõppu laulis Lale Andersen seda endise eduga.) Alates kuuekümnendatest on enamus lööklaule võrsunud rock- muusikast. Lööklaule on alati loodud teadlikult, arvestades valitseva enamuse maitset, et oleks kindlustatud edu ning koos sellega ka turg. Lööklaul vastab nii sõnade (ka moesolevad väljendid), m eloodia, rütm i kui ka harm oonia osas m om endi “norm idele”. E t läb ilöök oleks kindlam, koolitatakse vastavaid lauljaid. Nii mõnegi staariim age’i on loonud produtsent, kes taipab, m ida vaja teh a, et laulja “m üüks”. Ja kui laulja “m üüb”, on k a laulu edu kindlustatud. Lööklaule on tulnud ja läinud, mõned neist on jäänud, saanud “evergreenideks”, m is on aastaküm n ete järelgi hin natud. N äiteks biitlite -“Y esterday”,
annaabi.ee 
