aastal abiellus Christian Lacroix Francoise Rosenthiel`ga. Teekond karjääri tippu algas Lacroix`il tagasihoidlikult see sai alguse tööst moeajakirjanikuna ja assistendina Hermese Moemajas. 1981. aastal läks paljutõotav disainer üle Jean Patou moemajja. 80-ndate alguses mäletasid kunagi kuulsat Patou Moemaja vaid kõige ustavamad moejärgijad, kuid Lacroix`il õnnestus lühikese ajaga firma taas käima panna ning müügimahtusid kolmekordistada. 1987. aastal lahkus Lacroix Patou Moemajast, et rajada oma enese moemaja. Geniaalse kunstniku esimene kollektsioon loodi Agache Co. Ltd rahalise toetuse abil. Lacroix Moemajast sai esimene haute couture salong, mis Pariisis viimase kahekümne aasta jooksul avati. 80-ndate lõpus esitles Lacroix mitut kollektsiooni, milles võis selgelt täheldada modernistlike kunstnike mõju oma värvimöllu ja paradoksaalsete värvikooslustega. 1988. aastal pälvis ta teistkordselt prestiizse ,,Kuldse sõrmkübara" auhinna. 1989. aastal
koostas Harry Liivrand, päised kavanda tippkirjakunstnik Heino Kersna ja peatoimetaja ning moekunstnikuks oli Ell-Maaja Randküla. Siluetti tunti kui nõukogude naise Vogue, mis hakkas ilmuma NLis tähelepanuväärsel ajal Hrustsovi sulaperioodil 1958. aasta suvel, siis ei sündinud see tühjale kohale juba varem oli Eestis ilmunud hulk põhiliselt küll joonistatud piltidega moesurnaale. Üks tuntud moejoonistaja oli Melanie Kaarma, keda tunti kogu NSV Liidus. Siluett oli osa Tallinna moemajast seal ilmusidki põhiliselt moemaja kunstnike loodud rõivamudelid. Läbi aegade väljapaistvamad on Randküla hinnangul võrdselt nii andekas kui ka hea ärivaistuga Ivo Nikkolo, aga ka Livia Leskin ja Zoja Järg. Maailmamoega käidi kaasas edukalt, olles nõukogude naisele sild läänest itta. Kuna valdav osa moekeskuse aastakümnetepikkusest ajaloost jääb suletud süsteemiga nõukogude perioodi, aitasid kunstnikke-modelleerijaid uuendustega kursis hoida
aksessuaaride loomisega ning töötas peadisaineri Guy Paulin`i assistendina. (2) 1981. aastal läks Lacroix üle Jean Patou moemajja, asudes nüüd ise tööle peadisainerina. 80-ndate alguses mäletasid kunagi kuulsat Patou moemaja vaid kõige ustavamad moejärgijad, kuid Lacroix'l õnnestus lühikese ajaga firma taas käima panna ning müügimahtusid kolmekordistada. (1) 1987. aastal lahkus Lacroix Patou moemajast, et rajada omanimeline moemaja. Christian Lacroix'st sai esimene haute couture moemaja, mis Pariisis viimase kahekümne aasta jooksul avati. Lacroix moemaja oli väga edukas ja 2 aastat pärast asutamist otsustati hakata lisaks rõivastele tootma ka ehteid, käekotte, kingi, prille, salle ja lipse. Sel samal 1989. aastal avati Christian Lacroix butiike mitmel pool maailmas Pariisis, Arles', Toulouse'is, Londonis, Genfis ja Jaapanis. (1) 2009
maailma mõjukamaks moedisaineriks. Yves Saint Laurent oli siis vaid 21 aastane. Tema järgmist hooaega nii kõrgelt kui esimest ei tunnustatud ja pressi halvustused andsid tol korral päris kõva löögi allapoole vööd. 1958 aastal ta värvati sõjaväkke, kus ta teenis sõjas Alžeeria vastu (Alžeeria kodusõda). Ta pidas sõjaväes vastu 20 päeva enne kui teda tabas stress, ta viidi kaassõdurite poolt sõjaväe haiglasse, kus ta sai teda, et ta on Diori moemajast vallandatud. See kõik suurendas stressi ja ta suunati Val-de-Grâce vaimuhaiglasse, kus talle anti suurtes kogustes rahusteid ja määrati elektrišoki teraapia. 2 Kui ta 1960 aastal haiglast välja sai, kaebas ta Diori moemaja kohtusse ja võitis. Varsti pärast seda asutas Yves koos oma armukese Pierre Bergé oma moemaja, mida finantseeris Atlanta miljonäär. See paar läks küll hiljem lahku kuid nad jäid endiselt partneriteks.
silmapaistvamaks osaks sai moedemonstratsioonide korraldamine. Tallinna Moemaja asutati 1957.aasta ning moemaja kuulus Nõukogude Liidu Kergetööstuse Ministeeriumi alluvuses tegutsenud moemajade võrgustikku. Moemajade võrgustikus tegutses 1949.aasta 12 moemaja, sel aastal viidi Moskva Moemaja alluvusse kõik moemajad ning neist sai Üleliiduline Moemaja. Sellepärast saab rääkidagi moemajade võrgustikust. Tallinna Moemajast töötas 1967.aasta 221 töötajat, kellest 21- neist 16 moekunstnikku olid omandanud kõrghariduse, palju nendest Eesti NVS Riikliku Kunstiinstituudi. Kui Tallinna Moemaja ja Silueti tegevusest kokkuvõte teha, ei saa me mööda meie geograafilisest positsioonist, mis mängis ENSV-le kätte ida-lääne vahelise akna positsiooni. Tallinna Moemajast tuli institutsioon, mis peamiselt töötas Lääne moega, sai riiklikku dotatsiooni
Õmblejaid ootan täna kell 16.00 enda kabinetis, disainereid ootan homme kell 11.00 siinsamas ja moekunstnikku ülehomme kell 8.00 disainiruumis! Läbikukkunuid oli vaid kaks! Tavaliselt on neid ikka rohkem. Tänan teid tubli töö eest ja kohtume kokkulepitud aegadel! Head päeva!" Peale pikka kõnet olid osad õnnetud, osad rõõmsad. Rõõmsate hulka kuulusin ka mina. Ma naeratasin kõigile ja särasin nii kuidas jaksasin. Tegelikult olin ma väga väsinud. Kell oli juba 15.27. Läksin moemajast välja auto juurde. Ma olin kurnatud. Seda õhutas veel see, et järsku käis mu peast nagu suur tuul läbi. Ma ehmatasin väga. Aga istusin kiiresti autosse ja hakkasin kodu poole sõitma. Mu mõtted liikusid jälle ta pealt ära. Ma hakkasin mõtlema eksamitest ja sellest tuulest, mis enne mu peas tiirles. Mu mõtted haarasid mu sügavale kaasa. Järsku käis suur pauk ja see raputas mind kõvasti, isegi nii kõvasti, et ma tõusin oma mõtetest üles
annaabi.ee 
