tingimused on paremad kõrgematel sagedustel, kasutatakse edastuseks kõrgema sagedusega kandjat (kandesignaali), mille mõnda parameetrit muudetakse infot kandva signaali järgi. Seda protsessi nimetatakse Raadiolainete levikut kindlustav kõrge sagedus on tuntud kui kandesagedus. Sellist protseduuri, kus lisatakse kandesagedusvõnkumistele madalsagedusvõnkumistes sisalduv info nimetatakse moduleerimiseks. Raadiolainete jõudmisel vastuvõtjani eraldatakse moduleeritud kõrgsagedusvõnkumistest madalsageduslik komponent ja sellega taastatakse moduleeriv signaal, sellist protsessi nimetatakse detekteerimiseks. Amplituudmodulatsiooni korral esitatakse madalsagedusliku signaali hälbe muutused kandesagedussignaali amplituudi vastavate muutustena. Sagedusmodulatsiooni korral kaasneb
9 Maskeerimisefekt – Tugev noot maskeerib nõrga noodi ära. Seega võib tugeva noodi kõrvalt nõrga noodi välja visata. Diferentsiaalne kodeerimine (erinevuste kodeerimine) – Signaalid muutuvad ajas üsna sujuvalt. Ehk siis pannakse kirja ainult erinevused. (x1 ja x2 vaheline erinevus on väiksem kui x1 või x2 ise). Sigma-delta modulatsioon on meetod analoogsignaali moduleerimiseks digitaalsignaaliks. Samuti ka kõrgresulutsiooniliste digitaalsignaalide muundamiseks madalresulutsioonilisteks digitaalsignaalideks (osana analoogsignaali digitaalsignaaliks moduleerimisest). In a conventional ADC, an analog signal is integrated, or sampled, with a sampling frequency and subsequently quantized in a multi-level quantizer into a digital signal. This process introduces quantization error noise. The first step in a delta-sigma modulation is delta modulation
magnetlainete energia tugevast sagedussõltuvusest. Probleemi lahendamiseks lastakse raadiolainetena levida võnkumistel, mille sagedus on edastatavate võnkumis- te (näiteks heli) omast tunduvalt suurem. Raadiolainete levikut kindlustav kõrge sage- dus on tuntud kui kandesagedus. Edastatavaid võnkumisi nimetatakse aga tavaliselt madalsageduslikeks. Kandesagedusvõnkumisi mõjutatakse kindlaviisiliselt madal- sagedusvõnkumistega. Niisugust protseduuri nimetatakse moduleerimiseks. Raadiolainete jõudmisel vastuvõtjani eraldatakse moduleeritud kõrgsagedusvõnku- mistest madalsageduslik komponent ja sellega taastatakse moduleeriv võnkumine. Üldiselt samamoodi töötab ka televisioon. Telesaate edastamisel tuleb vaid lisaks 17 helile üle kanda ka televisioonisignaali. Selle signaali mõjul muutub elektronide arv
· Modem (Modem) Hulk arvuteid, mis asuvad üksteisest kaugel, saavad olla omavahel ühenduses telefoniliinide kaudu juhul, kui nad on modemi abil ühendatud arvutivõrguga. Modem on arvutit telefoniliiiga ühendav seade, mis saatja poolel muudab arvuti poolt saadetud digitaalsignaalid tavalises telefoniliinis edastatavateks helisignaalideks ja vastuvõtja poolel muudab need helisignaalid uuesti digitaalseteks. Esimest tegevust nimetatakse moduleerimiseks, teist aga demoduleerimiseks. Nende sõnade esitähtedest ongi modem oma nime saanud. Algupäraselt mõistetigi modemi all seadet, mis moduleerib digitaalset infot, et seda oleks võimalik üle kanda mõne 34 analoogkanali kaudu. Selleks kanaliks sobib mitut tüüpi kaabeldus, telefonivõrk või raadiolained. Loodud on isegi seadmed, mis võimaldavad digitaalsidet läbi tavalise elektrivõrgu
Sõltuvalt standardist on allalaadimiskiiruseks kuni 3 MB/s (24 Mbit/s), üleslaadimis- kiiruseks kuni 128 kB/s (1 Mbit/s). Enamasti on kasutatavad kiirused siiski oluliselt madalamad. ADSL-modemitega on mõnikord ehitatud kokku ka kommutaator, mars- ruuter ja traadita interneti marsruuter, võimaldamaks ühenduse jagamist mitme tarbija vahel. ADSL-modem on enamasti arvutikorpusest eraldi seisev seade. Kaabelmodem on ette nähtud signaali moduleerimiseks-demoduleerimiseks üle kaabeltele- visioonivõrgu. Allalaadimiskiirus on tavaliselt 0,42 MB/s (315 Mbit/s), üleslaadimiskiirus 48512 kB/s (3842048 kbit/s). Kaabelmodem on arvutikorpusest eraldi seisev seade. 1.8. Sülearvutite eripärad Sülearvuti põhikomponendid on samad, mis lauaarvutitelgi. Praktiliselt kõik komponendid on aga disainitud eesmärgil, et arvuti oleks mõõtmetelt ja massilt (1,54 kg, ilma aku jm. lisavarustuseta) väike ning tarbiks vähe voolu.
magnetlainete energia tugevast sagedussõltuvusest. Probleemi lahendamiseks lastakse raadiolainetena levida võnkumistel, mille sagedus on edastatavate võnkumiste (näiteks heli) omast tunduvalt suurem. Raadiolainete levikut kindlustav kõrge sagedus on tuntud kui kandesagedus. Edastatavaid võnkumisi nimetatakse aga tavaliselt madal- sageduslikeks. Kandesagedusvõnkumisi mõjutatakse kindlaviisiliselt madalsagedus- võnkumistega. Niisugust protseduuri nimetatakse moduleerimiseks. Raadiolainete jõudmisel vastuvõtjani eraldatakse moduleeritud kõrgsagedusvõnkumistest madalsageduslik komponent ja sellega taastatakse moduleeriv võnkumine. Üldiselt samamoodi töötab ka televisioon. Telesaate edastamisel tuleb vaid lisaks helile üle kanda ka televisioonisignaali. Selle signaali mõjul muutub elektronide arv teleriekraanile jõudvas elektronkiires ja vastavalt ka kiire jälje heledus. Liikuv elektronkiir joonistab ekraanile pildi telesaate kaadri.
annaabi.ee 
